Täna lõppes kaitseväe õppus Kevadtorm

Kevadtorm on selleks korraks läbi.

FOTO: Ardi Hallismaa

Täna asuvad kolm nädalat kestnud õppusel Kevadtorm osalenud kaitseväelased koduteele, mille puhul peeti eile kaitseväe keskpolügoonil pidulik rivistus.

Lõpurivistust külastanud kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem hindas õppust üldjoontes kordaläinuks. "Läks enam-vähem meie stsenaariumite järgi. Manöövrid, mida tahtsime katsetada ja harjutada, saime kõik läbi teha. Selles mõttes midagi puudu ei jäänud," ütles kindralmajor Herem.

Tema hinnangul läks õppus hästi ka seetõttu, et puudusid õnnetusjuhtumid ja vigastatud. Küll möönis kindralmajor keskkonnaprobleeme, mida kaitsevägi õppuse käigus tekitas. "See ei ole nii hästi, aga paljud nendest asjadest olid ette teada ja nendest oleme hästi palju õppinud. Nagu näiteks looduskaitse osas, kus me nüüd vaatame, kuidas neid asju teinekord paremini teha," lisas kindralmajor Herem.

Tänavu 16. korda toimuva õppuse vältel kontrolliti kaitseväe lahinguplaanide sünkroniseeritust, juhtimistasanditevahelist koostööd ja üksuste valmisolekut lahinguülesannete täitmiseks. Lisaks katsetati palju uut. Näiteks hinnati kaitseväe põhijuhtimispunkti võimekust kunstliku stsenaariumi järgi lahendada mitmesuguseid riigisiseseid olukordi, toetada valitsusasutusi oma võimekusega ning samal ajal valmistuda riiki ähvardava sõjalise ohu vastu.

Samuti võeti Kevadtormil osalevate üksuste jaoks vastu sajad täiendreservist õppusele kutsutud. Nende näol oli tegu reservväelastega, kes peaksid lahingkaotuste puhul tulema tekkinud kaotusi korvama. "Me ei ole seda varem reaalselt inimeste kohale toomisega õppusele läbi mänginud," ütles kindralmajor Herem.

Esimest korda osales Kevadtormil ka Poola rannakaitse raketiüksus, kes harjutas koos mereväelastega Eesti mereteede kaitsmist. Raketiüksust on võimalik kasutada nii merel liikuvate sõjalaevade kui ka strateegiliste maismaasihtmärkide vastu.

Õppuse vältel oli peamiseks treenitavaks üksuseks 1. jalaväebrigaad ning õppusest võtsid osa nii maaväe-, õhuväe- kui ka mereväeüksused. Kaasatud oli 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaadi, toetuse väejuhatuse ja teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Lisaks osalesid Kevadtormil nii Eestis paiknevad NATO lahingugrupi kui ka õppuse ajaks siia saabunud kaitseväelased liitlas- ja partnerriikidest – kokku üle 9000 inimese 17 riigist.

Õppusel oli kaasatud sadu ühikuid tehnikat, sealhulgas soomukeid, jalaväe-lahingumasinaid ja tanke. Kasutusel olid imitatsioonivahendid, sealhulgas paukpadrunid, õppegranaadid ja valgusraketid.

Ämari, Tallinna ning Lääne- ja Ida-Virumaa kohal õhuruumis, kuid ka mujal Eestis sai näha ja kuulda lendavaid õhuvahendeid. Õppusel osalesid Saksamaa ja Ühendkuningriigi hävitajad Eurofighter, Poola ründelennukid SU-22, Ühendkuningriigi ja Ameerika ühendriikide kopterid Wildcat, Apache ja Pavehawk ning Eesti õhuväe lennukid ja kopterid. 

29. aprillist 17. maini kestnud Kevadtormi põhiraskus langes suuresti Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnale, kuid õppus puudutas ka Harju ja Jõgeva maakonda. Õppuse põhitegevus toimus Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi, Toila, Vinni ja Viru-Nigula valla ning Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu linna territooriumil.

Tagasi üles