"Pealinnast piirilinna": kodukant pakkus teravaid elamusi ja nostalgiat

Viru-Nigula koduloomuuseumis meisterdati "Pealinnast piirlinna" ettevõtmise raames valmis kratt. 

FOTO: Vladislav Musakko

Esimest korda toimunud "Pealinnast piirilinna" programm kutsus tutvuma kodukandi nende soppidega, kuhu muidu tee ei pruugi inimest viia. Viru-Nigula koduloomuuseumis käinud Tiinaga niimoodi juhtuski. 

Kunda lähedal elav Tiina tahtis juba ammu Viru-Nigula koduloomuuseumi külastada. Ta soovis teada rohkem paigast, kus on tema juured. "Lootsin infot saada ka oma talu kohta," sõnas naine. Ta lisas, et Viru-Nigula koduloomuuseumi maja meeldib talle väga ja ta on ihanud seda näha ka seestpoolt.

Viru-Nigula muuseumi juhataja Ene Ehrenpreis oli varmas tutvustama maja, kunagist pastoraadihoonet. Viru-Nigula koduloomuuseumis saab aimu, kuidas elasid toatüdrukud, kuid muuseumi ühes osas on avalikkuse ette toodud siinse kirikuõpetaja Aleksander Alveri lugu. Nimelt on muuseumis välja pandud metallkast – seesama, mille ehitusmehed avastasid Viru-Nigula pastoraadihoone remondi ajal katuse alt ja kust tulid päevavalgele vanaaegsed pornograafilised fotod, peaaegu sajandivanused erootikaajakirjad ja muu kraam. Samuti on igal soovijal võimalik pilk peale visata Alveri pornograafilise alatooniga lühinäidendile "24 tundi ehk Carpe diem".

Mitmekülgse programmi juures tekitas külalistes huvi ka nõukogudeaegne pärand ja lastel pani silma särama eesti folkloorist tuntud olendi – krati – meisterdamine.

Muuseumi juhataja Ene Ehrenpreis sõnas, et "Pealinnast piirilinna" on toonud neile palju külastajaid. Tuldud on Tallinnast ja Hiiumaalt. Palju ka koduvallast. "Üldiselt astutakse meile vähe sisse, oleme nurgatagused. Tavaliselt ei juhtu, et meie juurde tuleb mitu voori inimesi," ütles Ehrenpreis. Ta rõõmustas, et esimest korda toimunud üritus on end ära tasunud. "Ma ei kahetse põrmugi, et me liitusime. Teine kord kavatseme teadlikumalt valmistuda. Teeme reklaami," lisas muuseumi juhataja.

Huvilisi oli kaunis päev toonud ka Toolse vanasse pioneerilaagrisse. Perenaine Helen Karus rääkis, et inimesed külastasid neid peamiselt nostalgiast. Vanale pioneerilaagrile uue elu andnud naine jutustas, et auväärses eas inimesed olid astunud saali ja imestanud, et see on nii suur. "Täna aga küsis üks mees, et kas oleme vaheseina ehitanud, sest maja on nii väikeseks jäänud," rääkis Karus. Turismindusega seotud Karus arvas, et "Pealinnast piirilinna" projektil on võimalus lendu tõusta, kui seda veetakse jätkusuutlikult.

Esimest korda toimuv ettevõtmine "Pealinnast piirilinna" annab võimaluse uudistada veel ka homme nii Põh­ja-Ees­ti loo­dus­kauneid paiku kui ka turismiobjekte. Mööda Tallinna–Narva maanteed kulgedes on võimalik käia vaatamas 120 Põhja-Eesti huvipakkuvat paika. 

"Pealinnast piirilinna" kohta saab rohkem infot veebilehe pea­lin­nast­pii­ri­lin­na.ee vahendusel.

Tagasi üles