Uppumissurmade puhul on murekohaks eakad

Merepäästjate õppus.

FOTO: Krismar Rosin

Ehkki uppunute arv on aasta-aastalt oluliselt vähenenud, kasvas mullu uppunute seas hüppeliselt just eakate osakaal – neist üle poolte moodustasid eakad.

"Kui vaadata eakatega juhtunud õnnetusi lähemalt, siis ei joonistu välja selget põhjust, miks eakad upuvad, või probleemi, millele oleks olemas lihtsaid lahendusi. Tihtilugu saavad eakad hukka mõne tobeda õnnetuse tõttu – komistasid ja kukkusid, läksid ujuma, aga jaks sai otsa, kukkusid paadist vette. Kui nooremates vanusegruppides mängib alkohol suuremat rolli, siis eakate puhul on võtmetähtsusega just tervis ja koduse keskkonna ohutus," selgitas päästeameti ennetusosakonna veeohutuse ekspert Mikko Virkala.

2018. aastal uppus 43 inimest, neist 22 ehk enam kui pooled olid vanemad kui 60 aastat. Uppunutest 15 olid mehed ning seitse naised. Täiskasvanud uppunute keskmine vanus oli 60 aastat. Uppunud naiste keskmine vanus oli 76, meestel 56 aastat.

Suplemisel oma võimete ülehindamise tõttu uppus neli, vette kukkumise tagajärjel seitse ning kalastamisel kuus eakat. Alkoholijoobes oli 22 uppunud eakast iga kolmas ehk seitse inimest, kusjuures neli neist olid kalastajad.

Sel aastal on veeõnnetustes hukkunud 13 inimest, kellest viis olid eakad.

"Juhtumite põhjal saame järeldada, et mitmed õnnetused on juhtunud seetõttu, et inimesed hindavad oma võimeid üle. Nagu ütleb meie kampaania hüüdlausegi, et ka tšempionid väsivad, ja on paratamatu, et eakam inimene ei ole enam nii kiire reaktsiooniga või sama tugev kui nooruses. See aga ei tähenda sugugi, et sportimise ja muud veega seotud tegevused peaks suures hirmus ära lõpetama, vaid et lihtsalt rohkem läbi mõelda oma tegemised ja võimalusel luua ohutumad lahendused," selgitas Virkala.

Näiteks ujumiseks tasub valida turvalised, ametliku valvega ujumiskohad, võtta kaasa ka sõber ning ujuda pigem kaldale lähemal, nii, et jalad ulatuksid põhja, juhuks kui jaks lõppeb.

Osa õnnetusi on selliseid, kus inimesed kukuvad vette – jõgede järskudelt kallastelt, võttes tiigist vett, purretelt või takerdudes näiteks kalavõrkudesse. Järskudel kallastel ja kitsastel purretel või sildadel tuleks liikuda ettevaatlikult. Aiamaa kastmiseks võiks võimalusel luua pumba ja voolikuga kastmissüsteemi, sest raskete veeämbrite tassimine võib osutuda libedal tiigi- või jõekaldal ohtlikuks.

Kalale minnes tasub kindlasti selga panna päästevest ja arvestada ilmaga.

"Muidugi pole keegi kaitstud terviserikke eest, mis võib tabada ootamatult ja kohta valimata, ning veega seotud tegemiste puhul võib see saada saatuslikuks. Seetõttu tasub alati realistlikult suhtuda oma tervisesse ja arvestada võimalike krooniliste haigustega," ütles Virkala.

Tänasest algab päästeameti veeohutuskampaania, mis seekord keskendub just eakate inimestega juhtuvate õnnetuste ennetamisele. Päästeameti eesmärk aastaks 2025 on vähendada igaühe kaasabil Eestis õnnetuste arvu ja kahjusid Põhjamaade tasemele, sealhulgas vähendada tules hukkunute arvu 12-le ning uppunute arvu 20-le.

Tagasi üles