Juhtkiri: üheks päevaks kohvikuks

Virumaa Teataja.

FOTO: Meelis Meilbaum

Kodukohvikud olid veel mõne aasta eest sellised iseäralikku laadi hips­terlikud ettevõtmised, et kui just ei väisanud pealinnas Kalamaja päevi või Uue Maailma tänavafestivali, siis oli lootus mõnele kodukohvikule pihta saada üsna habras. Olukord on aga muutunud: üle Eesti, alustades maakonnakeskustest ning lõpetades väiksemate valdade ja Peipsi-äärsete küladega, on armastus koduse kokkamise ja kohvikupidamise vastu kasvanud üha suuremaks.

Kodukohvikute populaarsusel on kindlasti õige mitu põhjust. Näiteks see, et niisugused kodused kohvikud annavad introvertsele eestlasele suhtlemisvõimaluse – nii saab ehk naabritegagi, keda seni pelgalt teretatud, lähemalt tuttavaks. Kui oled oma moosipiruka, mis sageli osutub väga heaks, kätte saanud, siis on ju piinlik niisama mühkamina minema trampida. Ikka hakatakse juttu puhuma. Ja ühtäkki avastatakse, et kohvikutädi elab tegelikult naabermajas ja on täitsa tore inimene. Mehed märkavad kodukohvikus, et mingi teine mees, kes elab vist ülejärgmises uulitsas, hoiab samuti pöialt Läti hokitiimile, ja see korrusmaja päss oskab muidu huvitavat juttu puhuda.

Kohvikulistele saab üksiti näidata oma kaunist koduaeda. Samuti on kohvikutepäev soodus aeg lasta käiku oma teisedki varjatud anded ja oskused.

Teisalt on kodukohviku avamine võimalus oma küpsetus- ja kokakunstimeisterlikkusega hiilata, sest ega väikesele perele pole ju mõistlik vaaritada toidulaare, kuigi huvi võibolla oleks. Kohvikulistele saab üksiti näidata oma kaunist koduaeda. Samuti on kohvikutepäev soodus aeg lasta käiku oma teisedki varjatud anded ja oskused ning kostitada külastajaid toitude kõrval näituse või muusikaga.

Kõik väiksed tüdrukud on mänguserviisiga lauda katnud ja kohvikut pidanud, kuid isiklik kohvik on vähestel täiskasvanutel. Üheks päevaks kohvikupidajaks kehastumine annab selleks suurepärase võimaluse. Vaevalt paari päevaga midagi nii untsu minna saab, et võõrustajaile endile või külastajatele kehv mälestus jääks. Kõiksugu ametkondade nõudmised on kodukohvikute puhul aga leebemad, ei pea ka palgatöölisi hankima.

Nii on mõnus pärast nädalalõppu keeksised sõrmed puhtaks pühkida ning igapäevatööle naasta. Kogemuste ning kindlasti ka uute tutvuste võrra rikkamana.

Tagasi üles