Äsja viienda albumi üllitanud musta huumori ja depressiivroki bänd Kosmikud lõpetab oma uue plaadi “Öö ei lase magada” tuuri sel laupäeval Rakveres festivalil Green Christmas. Virumaa Teataja usutles bändi trummarit Kristo Rajasaaret.
Kosmikud lubavad Green Christmasil kõvasti paugutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis ja kes on olnud Kosmikute muusika kõige suuremad mõjutajad?
Eks need muusikalised mõjud ole alateadlikud, ei oska kedagi välja tuua. Kõrvalseisjal on neid lihtsam märgata kui endal.
Kuulame kõik väga erinevat musa, nii et oleme ise ka imestanud, et Kosmikute muusika meile kõigile neljale sobib.
Olete tänavu palju välismaal esinenud, nüüdki oli tuur Soomes. Kuidas teid väljaspool Eestit vastu võetakse, arvestades, et Kosmikute muusika puhul on suur tähtsus sõnadel ja sõnumil? Milline on olnud meeldejäävaim esinemine välismaal?
Soome tuur just lõppes, andsime neli kontserti koos Apulantaga, kokku umbes 3000 inimesele. Vastuvõtt sõltub palju sellest, kellega me koos Soomes mängime – Apulanta, Viikate, Kotiteollisuuse publik on vägagi erinev. Mõni on kohe kaasas, teistega tuleb rohkem vaeva näha. Keelebarjäär pole probleem, kuna Kõmmari tõlgib laulude sisu saalile ära.
Viimasel kontserdil liitus meiega laval Kauko Röyhkä ja esitasime tema kodupubliku ees lugu “Iga reklaamtahvli taga”, see oli meeliülendav.
Novembri alguses ilmus Kosmikute viies kauamängiv “Öö ei lase magada”. Mille poolest see neljast eelmisest erineb ja mis on jäänud samaks läbi kogu Kosmikute loomingu?
See on meie kõige ühtlasem, terviklikum ja võib-olla ka kõige tumedam plaat, kõik tekstid on kirjutanud Mait Vaik. Usun, et kui teete pimekuulamist, siis saate kohe aru, et tegemist on Kosmikutega.
Milline lugu uuelt albumilt on teile endile kõige südamelähedasem?
Hetkel on kõik lood ühtviisi armsad, eks ajapikku kerkivad mõned esile, ka seepärast, et kontserdisituatsioonis toimivad ühed paremini kui teised.
Milliste ootustega tulete Rakverre Green Christmasi nimelisele festivalile, kus lõpeb ka teie uue plaadi tuur?
Viimati esinesime Green Christmasil aastal 2006 ja lõpetasime siis oma plaadi “Pulmad ja matused” tuuri, Hainz oli sel kontserdil veel aheldatud ratastooli. Loodame, et sedapuhku kõigi tervis peab ja saame lavalt saali anda kõva puraka ja tähistada tuuri lõppu Rakvere öös ühe suuremat sorti kräuga. Ühesõnaga kavatseme kõvasti paugutada.
Olete ühtlasi ka Rabarocki korraldaja. Kuivõrd on Green Christmas oma parematel aegadel mõjutanud teie kunagist otsust hakata korraldama Rabarocki?
Võib-olla oli tõesti vaagimist stiilis, et kui inimesed on nõus sõitma talvel Rakverre, siis miks nad ei peaks tulema suvel Järvakanti. Ehk siis ilmselt süstis julgust korraldada suurt festarit mujal kui Tallinnas. Loodan südamest, et Green Christmas saab taas suureks ja tugevaks festivaliks.
Green Christmas annab ühe võimaliku läbilõike tänasest Eesti rokkmuusikast. Milline on teie hinnangul Eesti roki seis?
Rokil läheb väga hästi ja suur rõõm on esineda samal festivalil selliste nimedega nagu Nevesis ja Ewert.
Kosmikud
Meelis “Hainz” Hainsoo – laul
Andrus “Aleksander” Vana – kitarr
Raivo “Kõmmari” Rätte – bass
Kristo Rajasaare – trummid
Albumid
“Ei roosid” (2000)
“Kuidas tuli pimedus ...” (2003)
“Pulmad ja matused” (2006)
“Ainus, mis jääb, on BEAT” (2008)
“Öö ei lase magada” (2011)
Koostööalbum
“Kuidas kuningas Kuu peale kippus” (koos No-Big-Silence’iga) (2004)