Rakveres võeti mitu ehitis- ja ajaloomälestist ühise kaitse alla
24. mai 2019, 09:18
Kultuuriminister Tõnis Lukase käskkirjaga kehtestati Rakveres mitmele ehitis- ja ajaloomälestisele ühine kaitsevöönd.
Ühine kaitsevöönd kehtestati Rakvere ühisgümnaasiumi hoonele, Rakvere saksa eragümnaasiumi hoonele, Rakvere Pauluse kirikule ning ajaloomälestisele vabadussõja mälestussambale ja teises maailmasõjas hukkunute ühishauale. Ettepaneku Rakvere Vabaduse platsi ümber paiknevate ehitis- ja ajaloomälestiste ühise kaitsevööndi kehtestamiseks tegid Rakvere linna elanikud mullu 9. aprillil. Muinsuskaitseamet kaalus ettepaneku põhjendatust ning algatas kaitsevööndite muutmise menetluse.
Ümber Rakvere Vabaduse platsi paiknevad ehitis- ja ajaloomälestised on kõik rajatud 1920. aastatest kuni 1940. aastateni ning moodustavad tervikliku linnaehitusliku kompleksi. Ühise kaitsevööndi ettepanek hõlmab kõiki väljaku äärde jäävaid mälestisi ja nende vahele jäävat avatud väljakuruumi.
Rakvere Vabaduse plats kujunes Eesti esimesel iseseisvusperioodil oluliseks linnaväljakuks. Vabaduse platsile anti nimi 1927. aastal, seejärel hakati ehitama väljakut piiritlevat hoonestust. Väljakut raamistavad esinduslikud hooned ja mälestusmärgid: Amandus Adamsoni loodud vabadussõja mälestussammas, Alar Kotli projekteeritud ühisgümnaasiumihoone ja Pauluse kirik, Ernst Gustav Kühnerti kavandatud saksa eragümnaasiumi hoone. 1945. aastal rajati väljaku lääneküljele II maailmasõjas hukkunute ühishaud monumendiga, mille autor on samuti Alar Kotli. See on unikaalne kooslus, kus kõrvuti paiknevad 20. sajandi heitliku ajaloo tunnistajad: taastatud vabadussõja mälestussammas kõrvuti punamonumendiga, millest omakorda asuvad üle platsi sama arhitekti sõjaeelsed tööd – esinduslik koolimaja ja kirik.
Rakvere Pauluse kirik, Rakvere ühisgümnaasiumi ja Rakvere saksa eragümnaasiumi hoone on mälestiseks tunnistatud kultuuriministri 1998. aasta 30. märtsi määrusega. Vabadussõja mälestussammas on mälestiseks tunnistatud kultuuriministri käskkirjaga 26. juunist 2003 ja teises maailmasõjas hukkunute ühishaud 13. mail 1997 allkirjastatud määrusega.
Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestiste vaadeldavus ja mälestistelt avanevate algupäraste vaadete säilimine.