/nginx/o/2024/08/05/16270670t1hc7a6.jpg)
/nginx/o/2019/05/24/12195197t1hbd4d.jpg)
2019. aastal esitas PRIA põllumajandusloomade registrile oma andmed 1911 mesinikku. TARU toetust sai tänavu taotleda esimest korda ja seda võimalust kasutas 1385 mesinikku üle Eesti.
Kõige rohkem taotleti PRIA-lt mesilasperede toetust Tartu- ja Lääne-Virumaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmiselt on mesinikel, kes toetust taotlesid, 21 mesilasperet. Suurimad Eesti mesilad on 100–200 taruga.
Alates tänavusest jaanuarist on registrit teavitanud mesilaste pidamisest 331 uut mesinikku, kellel on 458 mesilat 3400 perega.
PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levin avaldas heameelt selle üle, et üha enam mesinikke on oma mesilad registrisse kandnud. "Mesilate asukohtade teavitamine on vajalik selleks, et põlluharijad saaksid vältida mesilate lähistel asuvate põldude pritsimist mesilaste korje ajal."
TARU toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. Tänavu on toetuse eelarve suurus 600 000 eurot. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetus makstakse taotlejatele välja hiljemalt tänavu 31. detsembriks.
Toetust antakse mesilasperede kohta, keda mesinik pidas PRIA põllumajandusloomade registri andmetel praeguse aasta 1. mai seisuga. Toetuse saamiseks peab taotlejal olema vähemalt üks mesilaspere ja ta peab pidama taotlusel märgitud arvu mesilasperesid 15. juunini.
Lääne-Virumaal taotleti toetust 3789 mesilaspere pidamiseks.