Juhtkiri: valimised – läbi!
28. mai 2019, 00:00
Nii igavalt, kui need nüüd ka ei kulgenud, said eurovalimised läbi. Kandidaadid võivad rahus suvele vastu minna.
Eurovalimised on märksa rohkem isikuvalimised kui riigikogu valimised. Samas on vahetult pärast riigikogu valimisi toimuvad eurovalimised selgelt protestivalimised, aga kui (uued) riigikogu valimised toimunuks praegu, jäänuks erakondade tulemused kuhugi märtsikuiste riigikogu valimiste ja Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste vahele. Kindlasti ei saa europarlamendi valimiste tulemust üksüheselt üle kanda n-ö olukorrale riigis. Aga mingi vihje annab see kindlasti. Rahulolematuid sellega, mis Eestis toimub, on kindlasti märkimisväärselt rohkem kui neid, kes Toompea võimukoridorides toimuvaga päris rahul on.
Võidukas Marina Kaljurand avas tiivad. Valijaskond, jahmunud riigikogu valimiste tulemusest, jamadest valitsuse moodustamise ümber ning tahtmata rohkem häbeneda riigimeeste kasvatamatuse pärast, vaatas peeglisse: kas sellist esindust me tahtsimegi? Ja otsustas valida Euroopa Parlamenti targemad, tasakaalukamad ja intelligentsemad esindajad.
Lääne-Virumaal Jaak Madisonile alla vanduma pidanud kohalik mõisamees Anti Poolamets ajas aga oma äärmusliku rahvuskonservatiivsusega pilli lõhki ning valijate hinnangul pole ta isik, keda nad sooviksid näha europarlamendis Eestit ja Eesti inimeste huve esindamas.
Valijaskond, jahmunud riigikogu valimiste tulemusest, jamadest valitsuse moodustamise ümber ning tahtmata rohkem häbeneda riigimeeste kasvatamatuse pärast, vaatas peeglisse.
Euroopa Parlament on tavakodanikule kahjuks ikka veel hoomamatu üksus. Kui Indrek Tarand üksikkandidaadina kandideeris, siis, muuseas, lubas ta valijatele, et hakkab esitama üksikasjalikke raporteid oma tööst, et kõigile saaks selgeks, mis imeasjandus see europarlament on. Rahvas andis toona Tarandile mandaadi, aga mida ei tulnud, need olid raportid. Kas Tarand sai Euroopa Parlamendi liikmena aru, et ei saa aru, kuhu ta on sattunud ja mida teeb?
Tore oleks, kui keegi värsketest eurovolinikest võtaks vaevaks oma tööd tavainimestele tutvustada. Osalusprotsent 37,6 näitab, kui vähe eestlasele europarlamendi koosseis korda läheb, aga see olukord võiks muutuda.