“Ei kaitse ingel teda, vaid kultuur!”

Valge ja Must – Toomas Suuman ja Tarmo Tagamets – klaarivad vaateid elule raamatute raamatu valguses. Foto: Alan Proosa

“Loojanguekspress” on kiidu- ja tänuväärt suvetöö, mis usaldab vaataja mõtlemistahet. Peab olema üks paigake, kus süveneda põhiküsimustesse, vaadata iseendasse. Rakvere teater ei alahinda oma publikut ega naeruväärista suvehooaega.

Rida Jüri Üdi luuletusest “See kaunis maja”, mille laenasin pealkirjaks, näib kaunikesti sardooniline. Eriti hüüumärk! Seevastu luuletuse avaridu “Ma töötan majas, kus ei tunta argust, / seal majas petta pole võimalik” ei ole mõtet irooniaga lausuda.

Neis peegeldub teatri pärisolemus – mitte maja, vaid loomingu tasandil. Mida lihtsustatum ja kujundikaugem on ühiskondlik ilmaruum, mida ogaramaks ja infantiilsemaks kultiveerib end täiskasvanu, seda olulisem on teatris usaldada lava ja saali vastastikust mõtlemistahet ja -võimet, hülgamata osavõtlikku südametarkust. Üks paigake peab ometi olema, kus süveneda põhiküsimustesse, vaadata iseendasse, nii sügavale, et häbi hakkab.