Aivar Lepp: päästjad jälgivad väga pingsalt kõiki lubadusi ja kokkuleppeid

Eesti päästeala töötajate ametiühingu juhatuse liige Aivar Lepp loodab muutustele. Foto: Kaader videost

Päästeteenistuse Lääne-Virumaa operatiivkorrapidaja, Eesti päästeala töötajate ametiühingu juhatuse liige Aivar Lepp on vaatamata juttudele ulatuslikest eelarvekärbetest optimistlik. Tema hinnangul ootavad inimesed muutusi.

Eelmisel aastal lubati päästjatele palgatõusu, on see saanud tänavu reaalsuseks?

Aastaks 2019 lubatud palgatõus on reaalsus. Selleks valitsus raha eraldas ja see on kajastunud päästjate pangaarvel.

Kas saame rääkida ka mingitest summadest?

Päästja keskmisene palk on tuhat eurot. See tähendab seda, et kui võtta Lääne-Virumaa, siis väiksemate, teise grupi komandode päästjatel on kuupalk natuke alla tuhande euro, Rakvere komando töötajatel on natuke üle tuhande. Sinna lisanduvad seadusjärgsed lisatasud: öötöö, riigipühad ja nii edasi.

Kas see palk rahuldab mehi või lihtsalt hoiab ära need streigid, mida eelmisel aastal päästjad korraldasid?

Sisejulgeolekutöötajad, sealhulgas päästetöötajad ei tohi seadusest tulenevalt streikida.

Mingil määral see palgatõus leevendas olukorda ehk natuke leevendas mahajäämust. Meie Läti, Leedu ja Soome kolleegid saavad tunduvalt suuremat palka.

Kindlasti lubati eelmisel aastal, et palk suureneb veelgi või vähemalt selle poole püüeldakse.

Jah, päästjad tegid Toompeal aktsioone. Päästeala töötajate ametiühingu esindajad kohtusid ka kõikide erakondade fraktsioonide esindajatega. Tegime selgeks, et päästevaldkond on apoliitiline. Et olenemata erakonda kuuluvusest või mittekuuluvusest – appi läheme kõikidele. See peaks olema erakondadeülene kokkulepe. Saime ka lubaduse, et päästjate palgatõus on erakondade jaoks prioriteetne ja lubati päästjatele riigi keskmist palka.

Erakondadeüleselt lepiti mullu kokku, et ka teadust rahastatakse ühe protsendi ulatuses SKP-st, millest nüüd on juba taganetud või vähemalt seda raha veel pole. Räägitakse laiaulatuslikest kärbetest, mis puudutavad ka päästjaid ja politseid. Mis see tähendab?

See tähendab, et motivatsioon kaob ära. Hakatakse ära minema. Inimesed paraku on sellised, et kui lubadustest kinni ei peeta, siis hääletatakse ka jalgadega.

Valitsus küll ütleb, et täpsemad arvud tulevad augustis, mil hakatakse arutama riigi tuleva aastast eelarvet. Kas päästjad jälgivad arutelusid, mis puudutavad võimalikke ulatuslikke kärpeid ja puudutavad paljusid elualasid, mitte ainult sisejulgeolekut?

Jah, nii imelik kui see ei ole, siis alates viimatistest parlamendi valimistest tekkis elav huvi nii päästjate kui ka üldiselt elanikkonna seas. Hakati huvituma poliitikast. Päästjad väga pingsalt jälgivad kõiki lubadusi ja kokkuleppeid.

Millest see huvi tekkis?

Ei oska täpselt öelda. Arvatavasti on inimesed tüdinenud, inimesed tahavad muutusi. Nii palju kui mina olen suhelnud, siis kõik on öelnud, et muutusi on vaja. Seitseteist aastat võimul olnud erakond on jõudnud mugavustsooni ja sealt ei tule enam arengut.

No meediat jälgides jääb mulje, et praegune valitsus mitte ei liigu, vaid suisa kihutab kraavi poole.

Mina arvan, et laseme rahulikult sellel valitsusel sada päeva täis saada. Siis hakkame vaatama, kas lähevad kraavi poole. Võib-olla ei lähe.

Töötajad palgatõusu ei näe aga kas kõneainet pakkunud kärpeplaan võiks mõjutada ka päästeteenistuse tehnikat, mis – ütleme nii, et võiks alati parem olla?

Hetkel on päästjatel hea ja uus tehnika. Selle tehnika soetamist see kärpeplaan kindlasti ei saa palju mõjutada, sest lepingud on eelnevalt allkirjastatud ja toimivad lepingulised kohustused. Võib-olla jääme mõnest uuemast tehnikast ilma aga ma arvan, et see oluliselt olukorda ei muuda.

Suvi on ukse ees - kas pritsimehed ootavad jätkuvalt vihmast jaanipäeva?

Ei, päästjad ootavad kindlasti ilusat ilma ja vähe tulekahjusid. Paraku ilus ilm ja tulekahjud käivad käsikäes. Eks näis, mis tuleb.