/nginx/o/2019/05/29/12210975t1hd70c.jpg)
See oli millalgi 2010. aasta paiku, kui Andres Jaadla jalutas kaabut kergitades mööda Rakvere Seminari tänavat. Kaabu alt tuli juttu kortermajade renoveerimisest ja selle võimalikust toetamisest Euroopa Liidu ning Eesti riigi rahaga. Esialgu suhtuti kortermajade uuendamisse umbusklikult. Aga kui esimesed julged olid asja ära teinud ja kui mõnes neist oli talvine küttearve langenud 150 eurolt 50-le, siis hakkasid ka umbusklikud kukalt kratsima.
Praegu on kortermaja renoveerimine juba iseenesestmõistetav samm ning need ühistud, kus otsus tegemata või tööd alustamata, on leebelt öeldes punes: kas raha saab ja kui palju saab? Samuti ei kuule enam ühistu koosolekutel eakate majanaabrite nurisemist, et korterelamu kordategemine lööb valusasti nende rahakoti pihta. Ilmselgelt teadvustatakse endale varasemast üha selgemini, et kogu see valu ja vaev, mis esmapilgul tahab tulistada pensionäri rahakoti auklikuks, toob tegelikult pikas perspektiivis kaasa rõõmsamad päevad. Soojapidavad aknad, endisest väiksemad kommunaalmaksed ja paranev elukvaliteet on piisavad stiimulid.
Nii või teisiti on huvi renoveerimise vastu suur ja see on ainult tervitatav.
Kogu sellesse eduloosse tuleb suhtuda siiski kaine talupojamõistusega. KredExi renoveerimistoetusi on teatavasti mitut liiki: saab taotleda 40-protsendilist, aga ka 25-protsendilist toetust.
Nimelt eeldab 40-protsendilise toetuse saamine ka maja põhjalikumat renoveerimist, mis muidugi on kallim. Toetuse taotlemine tuleks mõelda läbi ja küsida vajadusel tehniliselt konsultandilt nõu. Jäme arvutus: selleks et saada 40-protsendiline toetus, kulub nõuetele vastavaks uuendamiseks pool miljonit eurot. Kui küsite 25-protsendilist toetust, kuluks selleks ehk 100 000 eurot. Kas ikka on vaja välja vahetada kogu ventilatsioonisüsteem, kõik aknad-uksed ja teha muid vigureid, et vastata 40-protsendise toetuse nõuetele?
Nii või teisiti on huvi renoveerimise vastu suur ja see on ainult tervitatav. Riik peab olema õnnelik, et tema inimesed näitavad initsiatiivi elamufondi tänapäevastamisel.
Kui korteriühistute soovile suurendada renoveerimistoetusteks minevat summat vastu ei tulda, tekitab see hämmingut. Anname joodikutele alkoholiaktsiisi tagasi ja jätame palju olulisemad asjad rahata?
/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)