Maaülikool uurib võimalusi rohumaade taastamiseks ja loomapidamiseks Lahemaal

Eestlane on armastanud pigem kasutada looduslikku karja- ja heinamaad, kui rajanud uudismaid. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Maaülikool koostöös Keskkonnaameti ja kohalike kogukondadega uurib traditsioonilisi elatusalasid Lahemaa rahvuspargis.

Projektiga antakse ülevaade põllumajanduse traditsioonidest, analüüsitakse karjamaade ja karjakasvatuse võimalusi ning koostatakse kaitsekorralduslikud soovitused.

"Lahemaa kaitsekorralduskavas on kirjas mitmeid valdkondi, nagu asustusstruktuur ja ajalooline maakasutus, mida on keeruline hoida ilma loomade ja loomapidamiseta," rääkis karjakasvatuse tähtsusest Keskkonnameti kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus. Ka 2010. aastal pilootprojektina Lahemaa rahvuspargile koostatud ajaloolise maakatte uuring näitas, et piirkonnas on palju traditsioonist karja- ja heinamaad, mis tõestab karjakasvatuse potentsiaali.

"Kuigi arvatakse, et eestlased on peale Vabadussõda hoogsalt uudismaid rajanud, näitavad Lahemaa maakasutuse andmed vastupidist," rääkis uuringu üks läbiviijatest, maaülikooli dotsent Mari Nõmmela. Tema sõnul on eestlane armastanud pigem kasutada looduslikku karja- ja heinamaad. Nõukogude perioodil kasutusest välja jäänud rohumaade taastamiseks on praegune Lahemaa kogukond teinud Keskkonnaametile juba mitmed konkreetseid ettepanekuid.

Projekti käigus on loodud kaardirakendus, kus on kõigil huvilistel võimalus ajaloolise maakasutuse ja traditsioonilise elulaadi säilitamiseks tutvuda Lahemaa pärandmaastikega, mis vajavad hooldamist või on teatud taastamispotentsiaaliga. Rakenduses saab ära märkida need alad, mida soovitakse võtta või anda põllumajanduslikku maakasutusse. Kaardirakendus on leitav siit https://app.maptionnaire.com/en/6342/.