Fänni­elu, sel on võlu, laskem tsiklisõitu!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ain Kõiv (vasakul) ja teised fännid koos Harri Kullasega.
Ain Kõiv (vasakul) ja teised fännid koos Harri Kullasega. Foto: Erakogu

Vinni lapsed teavad Ain Kõivu kui pilliõpetajat, kirglikud kalamehed peavad teda üheks endi seast, tantsulõvid on tema pilli järgi jalga keerutanud igas Eesti nurgas. Mehe suur armastus on aga hoopis motokross. Ta on Eesti ühe kõvema krossisõitja Harri Kullase andunud fänn.

Kui Harri Kullas kusagil kaugel maal motokrossi stardis on, naelutab Ain Kõiv võimalusel pilgu arvutiekraanile või näpib mobiiltelefoni, et otse sündmuspaigalt infot saada. “Aga kõige kõvem Harri fänn on tegelikult minu 76-aastane ema Reet. Tal ei ole laua peal mitte nimekiri sellest, millal millist rohtu võtta, vaid nimekiri sellest, kes mis aastal mis tiimiga lepingu sai, mis kuupäeval ja kust võistlusi üle kantakse,” räägib Ain.

Ema Reet noogutab kaasa. “Teistel on kudumisvardad, minul on motokross,” lausub ta ja lisab, et ta ei fänna ainult Harrit, teisi sõitjaid ka. Ning tõstab uhkelt lauale Saksamaa esikrossimehe Max Nagli autogrammiga numbriplaadi, mille mees ise eakale fännile on saatnud.

Tagasi üles