Kui tühjast kastist nokitsetud mängumaja või papprobot on menukam kui miski muu

Katrin Uuspõld
Copy
Teepidu vildist torditükkidega – pereema Kadri Kirss õmbleb vanutatud vanadest villastest esemetest uhkeid torditükke, mida saab vastavalt fantaasiale kaunistada nööpide, paelte, pitsi või tikandiga.
Teepidu vildist torditükkidega – pereema Kadri Kirss õmbleb vanutatud vanadest villastest esemetest uhkeid torditükke, mida saab vastavalt fantaasiale kaunistada nööpide, paelte, pitsi või tikandiga. Foto: Meelis Meilbaum

Mänguasjapuudust pole poodides karta, ometi on vanemaid, kes meisterdavad oma lastele ise nutikaid, armsaid ja erilisi lelusid. Uskumatult palju rõõmu võib teha igaühele jõukohaselt valmiv pappkastidest robot, autogaraaž või mängumaja. Osavamad tulevad toime ka kotttooli õmblemise või krabiseva-kõriseva beebimänguasja heegeldamisega.

Kahe lapse ema Evelin Rikma on seda meelt, et mänguasju võiks praegusel külluseajastul oma lapsele ise teha, ühelt poolt tuleb lelu isiklik ja eriline, teisalt tead materjali, millest see tehtud. “Pooldan, et beebil oleks võimalikult vähe plastmassi ja võimalikult palju enda tehtud asju,” ütleb Evelin. Oma imikule ning katsikukinkideks teistelegi värsketele ilmakodanikele on ta neid rohkesti valmistanud.

Ta ütleb, et jalgratast pole mõtet ise leiutada – mänguasjade tegemiseks on välja antud mitmesuguseid mustrite ja lõigetega raamatuid. “Heegeldatud beebimänguasjade sisse saab vanu kilekotte panna sisse krõbisema, kuljuseid kõlisema,” räägib ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles