Kleidiinstallatsioonist kosmoseliikurini

Athena kooli õpilastööde näituse avas performace, mille käigus puhkesid paberkleidid õitsele. Foto: Vladislav Musakko

Kahe korruse jagu joonistusi, maale, keraamikat, kleite, maske, liikuvad ja vilkuvaid mehhanisme, animatsiooni... Athena kooli aastanäituselt uhkab siirust ja sära, tarkust ja tarmukust.

Kantud loomisrõõmust ja Pika tänava uuenemise elevusest, alustas Athena kooli rahvas traditsioonilist aastanäitust täiesti teistmoodi – performance'iga. Pritsimispudelite sahinal võlusid noored kunstnikud enda loodud paberkleidikesed värvikateks tualettideks otse modellide seljas.

"Olen tüdrukute üle nii uhke!" tunnistas kleidi-performance'i taga peituv õpetaja Kristi Leppik. "Mul on nii hea meel, et neljanda klassi lapsed suutsid selle mõttega kaasa tulla – mõtlesid ise kleidid välja, ise tegid valmis ja ise värvisid, ise seadsid etteasteks."

Leppik rääkis, et sügisel, kui paberiprojektiga alustati, jäi mõte esialgu pisut õhku, aga kui kevadel selle juurde tagasi tuldi, oli idee vahepeal laagerdunud ja arutelude käigus jumet saanud. "Kõik läks justkui lahti ja tulemus oli super," kiitis õpetaja.

Kleidid jumekaks värvitud, seadsid maskides noorkunstnikud rahva ketti ning juhtisid kaaslased, vanemad ja külalised tiirule mööda maja. Nii sai näha aastasest loomingust suurt pilti. Hiljem jagus aega teoseid lähemalt uurida.

Õpetaja Eliko Kajak märkis, et väga töisel aastal üritati arendada Athena maja tehnilist poolt: toimetamas oli koguni kaks rühma mehhatroonikuid. "Ideaalis näeme, et lisaks viienda-kuuenda klassi poistele leiaksid siin selles valdkonnas huvitavat tegevust ka gümnaasiuminoored," lausus ta. "Tegutsedes selgub, kes liigub animatsiooni, video ja fotograafia poole, kes hoopis rohkem elektroonika poole. Mehhatroonika sees on nii palju suundi ja võimalusi," kõneles õpetaja vilkuvate-liikuvate teoste juures.

Athena Maja huvikooli juhataja Anne Pajula ütles, et kunstiga on väga lihtne: anne sünnib meiega kaasa, vaja on ainult natuke õppida, et mõtteid ja tundeid nähtavaks muuta. Keerulisem on tema sõnul mehhatroonikaga, kus läheb vaja nii elektroonika kui ka IT-teadmisi, et kord ehitada sõiduk, millega minna maailmade ääreni. "Meid kõiki ühendab üks edasiviiv jõud – see on loomisrõõm," lisas ta.

Koolijuhataja sõnul on kahele korrusele ja trepikotta seatud näitus eksperiment: ühele korrusele ei mahtunud tööd lihtsalt ära. "Igal aastal oleme pidanud tegema töödest ikka väga ränga valiku. Leidsime, et on parem, kui saame rohkem toredaid töid välja panna," lasus ta. Töid koguneb aga sajal kunstiõppuril aasta peale oi kui palju – igaühel mapi- või karbitäis. "Need kaantevahed on päris rasked," märkis õpetaja Alge Sard.

Anne Pajula sõnul on õppeaastad erinevad nii grupivaimu kui ka muude tegurite poolest. Lõppenud õppeaastat hindasid õpetajad toredaks ja rahulikuks. "Töödest on ka näha, et oli helgem ja valgem aasta," märkis Pajula. "Ühiskonna üks tervem kiht on lapsed," nimetas Alge Sard. "Neil on selgroogu – seda on tunda," lisas ta.

"Loodan, et õpilased on end siin majas hästi tundnud, õppinud midagi uut, muutunud natuke osavamaks, targemaks ja võibolla leidnud mõne sõbragi," sõnas Anne Pajula.

Noorte loomingusse saab süüvida Athena Majas 7. juunini tööpäeviti kella 12–18.