Nahaarst ei soovita päevitada ei noorel ega eakal

Päevitada tuleb targalt ja mõõdukalt. Foto: LIIS TREIMANN/EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Kuumad ilmad toovad õue päevitama arvukalt inimesi, kes kõik tahavad saada pruuniks, samas ütleb Tartu ülikooli (TÜ) nahahaiguste kliiniku arst Maire Karelson, et heleda nahaga inimene ei tohiks tahta saada pruuniks, sest naha päevitumine on tõend võitlusest UV-kiirgusega.

Nahaarsti sõnul ei tee praeguste ilmadega päevasel ajal pool tundi päikese käes viibimist nahale liiga. Õigeks ei saa aga pidada käitumist, kui esimeste tõeliselt soojade ja päikeseliste ilmadega minnakse mitmeks tunniks päikese kätte ega kasutata kaitsekreemi.

"Talvega on nahas olev pigment lahjenenud ja nahk pole pikemaks päikese käes olemiseks valmis. Suvine korduv UV-kiirgus suurendab naha pigmendisisaldust ja põhjustab pindmise kihi paksenemist, mis annab nahale parema kaitse UV-kiirte toime vastu," selgitas TÜ dermatoveneroloogia dotsent Maire Karelson.

"Olgu ilmad kui päikeselised tahes, ei soovita ma tegelikult üldse päevitada, ei eakatel ega noortel," ütles nahaarst, lisades, et kui inimesel on siiski kindel plaan päikest võtta, siis tuleks seda alati teha päikesekaitsekreemiga. "Kreemid ei anna päikese eest 100 protsenti kaitset. Tasub silmas pidada, et kui viibida päikese käes pikemat aega, on soovitatav kreemitada end iga kahe tunni järel. Samuti on soovitatav nahk uuesti sisse kreemitada pärast vees käimist."

"Päikesekaitsekreemi kasutamise vajadus oleneb nahatüübist. Meie inimestel on üldiselt hele nahk ja seetõttu on soovitatav kasutada kreemi faktoriga 30. Kui nahk päevitub kergesti ega saa põletust, siis võib kasutada ka väiksema kaitsefaktoriga toodet. Tugevaid päikesekaitsekreeme, mille kaitsefaktor on 50, peaksid kasutama need, kes põevad haigusi, mida päikesekiirgus ägestab, samuti lapsed. Kuni kolmeaastaseid lapsi ei soovitata üldse otsese päikesepaiste käes hoida, kaitseks UV-kiirguse vastu tuleb appi võtta mütsike ja riided," rääkis Karelson.

Päike kuivatab nahka ja muudab selle kortsuliseks. Karelson selgitas, et see näitab päikese kahjulikku mõju, sest päikesekiirgus põhjustab nahas degeneratiivseid muutusi ehk fotovananemist ning on oluline nahakasvajate arengut soodustav tegur. "See kahjulik mõju ilmneb alles aastate möödudes: naha elastsus väheneb, tekivad suuremad pruunid pigmendilaigud ja väikesed pigmendita armilaadsed laigud, näonahal ja labakätel ilmnevad kiirguskeratoosi nähud. Kui oleme korraga liiga kaua päikese käes, saame päikesepõletuse ja tekib ka kuumarabanduse oht. Nahk hakkab punetama, kuumama, tekivad tursed ja isegi villid, kaasneb väsimustunne. Selle põhjus on põletikumolekulide vabanemine nahas ning nende mõju veresoontele ja teistele organitele," kirjeldas arst.