Palavate ilmadega peaksid kuumarabanduse suhtes eriliselt ettevaatlikud olema väikelaste vanemad, eakad, ülekaalulised ning kroonilisi haigusi põdevad inimesed.
Kuumus ohustab eelkõige väikelapsi ning kroonilisi haigeid
"Vältida tuleks pikaajalist päikese käes viibimist keskpäeval, kui päikesekiirgus on kõige intensiivsem. Õues toimetamised võiksid võimalusel jääda hommiku- või õhtupoolikusse," ütles Kalev Pahla, erakorralise meditsiini osakonna peaspetsialist.
Kuumus võib kurnav olla ka täiesti tervetele inimestele, eriti juhul, kui kuuma käes on vaja teha füüsiliselt pingutavat tööd. Pahla sõnul võivad kõrge temperatuur, niiskus ja tugev päikesekiirgus suurendada vedeliku ja soolade kaotust organismist, põhjustada keha ülekuumenemist, vereringe- ja kõrgvererõhuprobleeme, tekitada infarktiohtu, päikesepõletust, aga raskematel juhtudel ka psüühikahäireid. "Võimalusel tuleks piirata füüsilist tegevust kuuma käes," lausus Pahla.
Äärmusliku kuumusega on Eesti oludes tegu siis, kui õhutemperatuur on suve tavapärasest keskmisest temperatuurist oluliselt kõrgem (25 °C ja rohkem). Oma tervise kaitsmiseks sellises olukorras tuleb võimalusel viibida jahedamates ruumides. Oluline on vältida organismi suuremat vedelikukaotust, selleks tuleb juua tavapärasest rohkem vedelikku, soovitavalt gaasita mineraalvett, kanda õhulisi kergeid riideid ja heledat peakatet. "Ära oota janu tekkimist! Kui näiteks tehakse välitingimustes kuumaga füüsilist tööd, siis tuleb juua kaks kuni neli klaasi vedelikku tunnis," ütles Pahla.
Kuumarabanduse puhul tõuseb kehatemperatuur kiiresti, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda. Nahk on punane, kuum ja kuiv. Sagedasteks sümptomiteks on ka üldine nõrkus, pulsisageduse kiirenemine, tuikav peavalu, peapööritus, iiveldus, oksendamine, raskematel juhtudel meeltesegadus ja isegi teadvusetus. Kui kuumarabanduse nähud ilmnevad, võib olla tegemist eluohtliku olukorraga, mis nõuab viivitamatut meditsiinilist sekkumist. Sellisel juhul tuleb kutsuda kiirabi, helistades telefoninumbril 112.