Meie igapäevase toidulaua katjad põllumehed on lähiminevikus pidanud üle elama mitu kriisi, mis pole lubanud jõulist arenguhüpet teha. Aastaid tagasi kadunud idaturg viis toodete hinnad langusesse. Olukord nõudis põllumeestelt kiiret ümberorienteerumist ja paljud, kes seda teha ei suutnud, olid sunnitud karjapidamise sootuks lõpetama. Peagi tabas valus löök ka Eesti seakasvatajaid, kui sigade Aafrika katk kandus metssigadelt farmidesse ning alustas laastamistööd. Kiiresti leviva katkupisiku tõttu hukati Eestis ligikaudu 25 000 kodusiga, mis põhjustas kogu seakasvatussektorile suure majandusliku kahju. Põllumeeste meeleavaldused Toompeal olid saanud pea igapäevaseks ja paljude ekspertide hinnangul oli nii Eesti seakasvatus kui ka piimatootmine jõudnud sügavasse kriisi ning seda eelkõige toonase valitsuse tegevusetuse pärast.
Seetõttu mõjus võimuvahetus 2016. aasta novembris põllumeestele kui sõõm värsket õhku. Maaelu jätkusuutlik areng on olnud keskerakonnale alati väga oluline, mistõttu sai põllumajanduse päästmine madalseisust kiiresti meie prioriteediks. Esimeseks ülesandeks võeti põllumeestele makstavate üleminekutoetuste täies mahus taastamine ja nii saidki põllumehed juba 2017. aastal 19,95 miljonit eurot üleminekutoetusi. Kahetsusväärselt oli Eesti euroliidu ainus riik, kus üleminekutoetusi aastaid ei makstud. Lisaks leiti riigieelarvest pool miljonit eurot lisaraha erakorraliseks kriisiabiks, et kiiremas korras turgutada Eesti piimatootjaid ja seakasvatajaid. “See oli kõigile põllumeestele selge, et nii kaua, kui reformierakond on juhtpositsioonil, me mingeid toetusi ei saa. Nüüd, kui reformierakonda enam valitsuses ei ole, praegused koalitsiooniliikmed mõistavad meid,” sõnas toona Tartumaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Jaan Sõrra.