Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14115009t1h1a12.jpg)
/nginx/o/2019/06/07/12239150t1h2190.jpg)
Neljapäeval oli Kadrina vabatahtlikel päästjatel rõõmupäev. Tänu päästeametile jõudis komandosse uus asukas, tuletõrjeauto Kiisu – 1988. aastal tehasest välja vuranud GAZ-66, mis nagu loodud maastikul sõiduks.
Kadrina vabatahtliku päästekomando pealik Arne Kastemäe nentis, et ühe mehe vana on teise uus. “Meile ta on uus. Ta on ikka võrdlemisi korralik auto,” selgitas Kastemäe. Kõigepealt oli Kiisu päästeautona kasutuses Tabiveres. Mõni aeg tagasi kolis punavalge masin Suure-Jaani päästekomandosse, kus ta siiski kasutust ei leidnud.
“Meie tegime taotluse, et saada hea läbivusega auto,” selgitas Kastemäe. Neljarattaveoga GAZ-66 sobibki ideaalselt kulupõlengutele sõitmiseks, sest maastikul see masin hätta ei jää.
“Ega suured uhked autod pehme pinnase peal edasi ei lähe. Meil on ju Tapa polügoon, mis igal aastal mitu korda põleb. Seal on maastik selline, nagu on. Seal oleks temaga väga hea tööd teha,” teatas Kadrina vabatahtlike juht.
Vabatahtlike põhiauto Susi kaalub umbes 20 tonni, Kiisu mass on poole väiksem ja ta on omadustelt maastikul töötamiseks loodud. Kiisule mahub peale 1600 liitrit vett. Paagi kohale ehitatud kastis on 27 voolikut, mis ühendades teeb 400 meetrit. “Seda on võimalik sõidu pealt sättida ning pikki toiteliine moodustada. Väga mugav,” kiitis Kastemäe uut töövahendit.
Seni päästeametile kuulunud masin oli riigi vara ning läheb nüüd Kadrina vallale. Kadrina mehed teevad uuele autole hoolduse ning sätivad ta oma käe järgi paika.
"Nagu oleks põrsapõlve tagasi sattunud. Vasikavaimustus tuli peale."
Raido Nagel, Kadrina vabatahtlik päästja
“Iga võõras asi tahab natukene harjumist saada. Peame vaatama, mismoodi on voolikud küljekappides paigutatud. Kus on joatorud. See kohanemine võtab nüüd natuke aega,” kõneles Kastemäe. Veel Tabivere kleepsu kandev Kiisu saab kohe peale õige komando nime.
Esimene õnnelik, kes Kiisut juhtida sai, oli Kadrina vabatahtlik päästja Raido Nagel.
Suure-Jaanist Kadrinasse sõitnud mees tõdes, et roolis oli tunne hea. “Nagu oleks põrsapõlve tagasi sattunud. Vasikavaimustus tuli peale,” märkis ta. “Kui ma seda autot nägin, oli mul saba nii rõngas ... Ega ma neid võtmeid käest poleks andnud,” lisas Nagel. Õnneks ei olnud esmasõiduõiguse pärast vaja kakelda, sest juba Suure-Jaanisse minnes oli kokku lepitud, et komandopealik Arne Kastemäe sõidab oma autoga tagasi ning Nagel pääseb Kiisu rooli.
“Sellega saame ronida sinna, kuhu teiste autodega ei saa. Maastiku peal on ta korralik tank,” lausus Nagel ja lisas, et masin on tekitanud paljudes nostalgilist ärevust.
“Sellise 15–16-aastase nagamannina olen sellise autoga sõitnud. Siis tundus see auto väga suur. Nüüd astusin sisse ja imestasin, et nii väike ongi,” sõnas Nagel. Olemas olnud tuletõrjeautole on soomlased nimeks pannud Susi. Uue masina ametlik marginimi on GAZ-66. Kadrina mehed leidsid kohe, et kui on GAZ (kass), siis hellitusnimi on Kiisu.
“Peab ikka hellitama. Mida rohkem naist hellitad ja paitad, seda parem ja armsam ta on,” jagas Kastemäe elutarkust.
/nginx/o/2019/06/07/12239149t1h624a.jpg)