:format(webp)/nginx/o/2019/06/10/12248085t1h4049.jpg)
Turu-uuringute AS-i tehtud ja Eesti inimõiguste keskuse tellitud avaliku arvamuse uuring Eesti elanike hoiakutest LGBT kogukonna ja teemade suhtes toob välja, et suhtumine on viimaste aastate jooksul veidi paranenud ja kooseluseaduse vastased on vähemuses.
Varasemast enam pooldavad uuringule vastanud seda, et geid ja lesbid peaksid olema kaitstud diskrimineerimise eest töökeskkonnas, hariduse valdkonnas, kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas. Tõusnud on kooseluseadust pooldavate inimeste arv, keda on eestikeelsete vastanute seas 49 protsenti.
Homoseksuaalsust peab vastuvõetavaks 41 protsenti üle 14-aastasest elanikkonnast, kusjuures täiesti vastuvõetav on see 16 protsendile. Võrreldes varasemate uuringutega pole suhtumine homoseksuaalsusesse tervikuna väga palju muutunud, küll on eelkõige lisandunud neid, kes peavad seda nüüd täiesti vastuvõetavaks, ja kahanenud nende osakaal, kes peavad seda täiesti vastuvõetamatuks. Väitega, et kooseluseaduse vastuvõtmine oli oluline samm inimõiguste ja võrdse kohtlemise tagamisel Eestis, nõustus 41 protsenti eestikeelsetest vastajatest ja 29 protsenti muukeelsetest vastajatest.
Eesti inimõiguste keskuse juhataja Kari Käsper märkis, et esimest korda on kooseluseaduse vastased selges vähemuses. "See on ennustatav: sama on juhtunud ka teistes maades, kui on aru saadud, et samasooliste perede kooselu õiguslik reguleerimine ei too kaasa ootamatuid negatiivseid tagajärgi."
Homoseksuaalsus on keskmisest vastuvõetavam naiste, 20–29-aastaste, eestikeelsete, kõrgharidusega ning kõrgema sotsiaalse staatuse ja sissetulekuga inimeste, Tallinna ja Lõuna-Eesti elanike seas; keskmisest vastuvõetamatum aga meeste, üle 60-aastaste, muukeelsete, Ida-Virumaa ja väiksemate linnaliste piirkondade elanike seas. Kui eestlastest nõustub samasooliste kooselu registreerimisega 59 protsenti, siis venekeelsetest vaid 26 protsenti. Suur vahe on ka suhtumises samasooliste abiellu: selles osas on sallivad 45 protsenti eestikeelsetest ja 22 protsenti venekeelsetest vastanutest.
Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga on homoseksuaalsusesse positiivset suhtumist tekitava teabekanalina suurenenud oluliselt sotsiaalkampaaniate ja interneti osatähtsus, samuti on sagenenud positiivse hoiaku tekitajana isiklik kokkupuude tööl või koolis.
Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre näeb suhtumise paranemises kokkupuute ja teavitustöö rolli. "Tihti on LGBT teemade mittemõistmise taga teaduspõhise info puudumine. Me näeme oma töös, et kui inimene saab adekvaatset infot, siis teadmiste kasvuga muutuvad ka tema hoiakud positiivsemaks. Me näeme ka, et inimesed, kel on isiklik kokkupuude LGBT kogukonnaga, on teema suhtes avatumad ning soovivad kogukonda paremini mõista," rääkis Rannaääre.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)