Koolispordi liit: õpetajad peab motiveerima õppekavaväliselt töötama

Kehalise kasvatuse õpetajad teevad koolispordi liidu hinnangul tublisti tunnivälist tööd.

FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Eesti Koolispordi Liidu üldkoosolek otsustas teha valitsusele ettepaneku töötada välja  motivatsioonisüsteem õpetajatele, kes lisaks oma igapäevatööle panustavad aktiivselt õppekavavälisesse tegevusse.

“Tunnustame igati riigi viimaste aastate samme õpetajate palga tõstmisel ning õpetajaameti väärtustamisel. Leiame, et lisaks õppekavajärgsele tegevusele koolitundides on õpetajal väga tähtis ühiskondlik roll ka tundidevälisel ajal,” ütles koolispordi liidu president Lauri Luik.

Tema sõnul toetub koolisporditegevus suuresti kehalise kasvatuse õpetajate vabatahtlikule tööle ning tunnivälisele ajale. “Paraku on õpetajate tundideväline koormus kasvanud sedavõrd suureks, et peame leidma uusi mooduseid, kuidas neid lisaks isiklikule fanatismile täiendavalt motiveerida. Tundideväline kehaline tegevus on samas ülimalt tähtis, et noored saaksid piisava igapäevase liikumiskoormuse. Seetõttu teemegi valitsusele ettepaneku töötada välja vastav motivatsioonisüsteem, mis võtaks arvesse nende õpetajate panust, kes lastega peale tunde tegelevad, laagris, võistlustel ja väljasõitudel käivad ning nende kehalisse arengusse vabatahtlikult lisaks panustavad," rääkis Luik.

Tervise Arengu Instituudi 2016. aastal läbi viidud uuringust selgus, et iga neljas esimese klassi laps Eestis on ülekaaluline või rasvunud. Laste ülekaalulisuse ja rasvumise hindamiseks mõõdeti ja küsitleti kokku 12 700 esimese klassi õpilast 381 koolis üle Eesti. Sellest tulenevalt on koolispordi liit võtnud fookusesse keskenduda senisest enam just nendele noortele, kes igapäevaselt aktiivselt ei liigu ning ka erivajadustega koolinoortele. “Äärmiselt tähtis on, et ka riik võtaks need sihtrühmad oma erilise tähelepanu alla,” sõnas Luik.

Koolispordi Liit on üleeestiline noorte sporditegevust koordineeriv katusorganisatsioon, kuhu kuulub 20 kohalikku organisatsiooni kõikidest maakondadest ning viiest suuremast linnast.

Tagasi üles