Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/12/15/878700t1h28c8.jpg)
Detsembri alguses käivitus üleeestiline projekt “Osaluskohvik” igas maakonnas. Projekti algatasid Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskogude koordinaatorid Anni Metstak ja Kristo Notton. Projektijuhiks valiti suve lõpus Liina Rüütel.
Lääne-Virumaal korraldati üritus Art Cafes, kuhu mahtus üle saja noore ja otsustaja Lääne-Virumaalt. Et vanusepiirangut ei olnud, olid kohal ka noored aktvistid kuuendatest klassidest, samuti huvijuhid. Otsustajatest oli meie maakonnale külla tulnud Paul-Eerik Rummo, kes liikus kaasa haridusliku tuleviku lauajuhiga.
Päeva alustati Eesti Noorteühenduste Liidu tervitusvideoga, millele järgnes haridusminister Jaak Aaviksoo video. Seejärel tegi Lääne-Virumaa osaluskogude koordinaator Kalev Kodzis väikese sissejuhatuse ning päev võiski alata.
Kokku oli üheksa teemat, neist kuus ülemaalist teemat ning kolm maakondlikku. Iga laua jaoks oli lauajuht, kes viis läbi arutelu mingil kindlal teemal, ning umbes 20 minuti pärast vahetasid lauajuhid lauda, et arutada teiste noortega oma teemat.
Noorte tööhõive (ülemaaline teema)
Noored leidsid, et Lääne-Virumaal ei ole neile piisavalt tööd, ja kui isegi on, siis väga vähese palga eest ning enamik neist teenindusega seotud. Pakuti välja, et võiks olla rohkem malevaid, milles osaleda. Leiti, et paljud noored tahaksid kooli kõrvalt töötada, kuid see hakkaks segama õppimist, ning noored ei oska veel piisavalt võõrkeeli. Arvati, et noorte tööle saamiseks peaks neid julgustama olema pealehakkajamad ning alustada võiks ka vabatahtliku tööst. Samuti võiks internetis olla lehekülg noortele, kus nad saavad pakkuda ja otsida tööd. Rohkem tuleks teha töövarju päevi ning karjäärinõustamist.
Mitteformaalne formaalses keskkonnas (ülemaaline teema)
Kõik lauas viibijad olid nõus, et mitteformaalsed õpimeetodid lisavad formaalsele haridusele väga palju. Kui nimetati erinevaid meetodeid, selgus, et paljud õpilased, kes enne arvasid, et nende koolis ei kasutata mitteformaalseid õpimeetodeid, olid eksiarvamusel – tegelikult kasutatakse levinumaid meetodeid küll. Järeldati, et alati ei sõltu uute meetodite kasutamine sellest, kas õpetaja on noor või vana, vaid hoopis sellest, kui hoolega ta viitsib oma tööd teha ja oma “mugavustsoonist” väljuda.
Palju võimalusi mitteformaalseid meetodeid kasutada on koolides, kus on rohkem ja uuemat tehnikat – tundub, et seal on ka õpetajad uuendusmeelsemad. Tähtis on koostöö asutuste vahel – näiteks noorsootöötaja oskab õpetajatele õpetada palju mitteformaalseid meetodeid, mida saaks tundides kasutada. Gümnaasiumiõpilased tahaksid kindlasti kuiva teooria kuulamisele ja slaidide näitamisele lisaks näiteid, mänge, uusi tegevusi, mis nad mõtlema paneks, mitte ainult tunnist tundi kirjutada.
Vabatahtlikkus (ülemaaline teema)
Vabatahtlikkuse plussideks on eelkõige, et teistele tehakse head ja pakutakse abi, mis endalgi kõige enam südant soojendab, kuid on ka mõned kitsaskohad. Enamasti on vajaka majanduslikest ressurssidest, mille tõttu ei ole alati võimalik enda soove vabatahtlikuna teoks teha.
Peale selle arutati veel, kuidas tutvustada noortele rohkem vabatahtlike tööd. Pakuti välja, et noored ja huvitavad vabatahtlikud võiksid ise koolides käia ning rääkida oma kogemustest ja emotsioonidest. Noortele võiks rohkem tutvustada kohti ja veebilehti, kust saab täpsemalt uurida vabatahtlike võimaluste kohta ka välismaal.
Noorte osalus kohalikul tasandil (ülemaaline teema)
Jõuti selgusele, et noorte osalus kohalikul tasandil on tuleviku seisukohast küllaltki oluline ning seetõttu peaks noortel olema kindlasti võimalus kaasa rääkida oma kodukoha probleemide lahendamisel. Samuti võiks teha noortevolikogudega omaalgatuslikke projekte, kaasata neid tihemini kohaliku omavalitsuste koosolekutele jne.
16aastaselt valima (ülemaaline teema)
Enamik noori siiski ei poolda seda mõtet. Oluliseks peeti, et noored saaksid kaasa rääkida ühiskonnas ja et valijate hulk tõuseks. Kuid halva küljena toodi välja, et noored on liiga lihtsasti mõjutatavad ning ei pruugi seetõttu teha otsuseid oma seisukohast lähtudes. Kuid neil on ikkagi võimalus kaasa lüüa, näiteks toodi eelmisel aastal toimunud varivalimised.
Noorte tervis (ülemaaline teema)
Leiti, et koolides võiks tervisest ning tervislikust toitumisest olla rohkem teavet, kooli puhvetis peaks olema tervislikum toit. Peale selle arvati, et noored võiksid ise üksteist mõjutada tervislike eluviiside suhtes, näiteks burgerid võiks salatitega asendada jne. Ka meedia peaks tegema rohkem teavitustööd seoses tervislike eluviisidega. Tasuta toitlustamine võiks olla igas kooliastmes.
Info liikumine ja tõhusus (maakondlik teema)
Tõdeti, et infot saab eelkõige kodus vanematelt ja koolis õpetajatelt. Kooliraadio mõjub infolevitajana palju paremini kui igasugused plakatid. Kõige efektiivsemaks peeti suusõnalist infovahetust. Arvati, et ebavajalikku informatsiooni on liiga palju ning seetõttu ei võetagi enam nii palju uut teavet vastu. Vajalikuks peeti meediaõpetust igas koolis, sest see õpetab kriitiliselt hindama kõiki uudiseid.
• Mõttekäik: kui algklassides laste julgust arvamust avaldada pidevalt maha tambitakse, põhikoolis samamoodi, siis gümnaasiumis on raske neilt arutelu oodata, kui nad arvavad, et iga valesti öeldud vastus võrdub halvustava sõnaga õpetajalt.
• Mõttekäik: noored on ära hellitatud – enam ei otsita infot, vaid võetakse see, mis rohkem ja paremini pakub – neil on motivatsioonipuudus.
• Mõttekäik: noored vajavad eeskuju, et end motiveerida. Koolis võiks kasutada aktiivõppemeetodeid, neid päevakohaste uudistega sidudes, et õpilased oleksid kaasatud aktuaalsete teemade käsitlemisse.
Sportimisvõimalused (maakondlik teema)
Treenida saab enamasti tõmbekeskustes ja treenereid on üldjuhul vähe. Mõni arvas ka seda, et osa treenereid on eemaletõukavad ja sellepärast ei minda trenni. Treenerid panustavad nendele, kes on juba väga head, ning jätavad tagaplaanile need, kellel oleks tarvis edasi areneda.
Ühena probleemidest nimetati ka ühisveonduse korraldust, et bussid liiguvad liiga harva, mistõttu pole võimalik kodukohast eemal trennides käia. Toodi välja sedagi, et osa treeninguid maksavad liiga palju. Informatsioon treeningute kohta liigub vaid omade ringis ega levi väljapoole. Avaldati arvamust, et kohalikel omavalitsustel on ükskõik, kas trennid toimuvad või mitte. Kokkuvõtteks leiti, et treenimisvõimalusi võiks koolides rohkem reklaamida.
Hariduslik tulevik (maakondlik teema)
Kõige enam peeti miinusteks vähest praktikat ja liiga pealiskaudset karijääriõpet gümnaasiumides ja põhikoolides. Välja pakuti hindamissüsteemi muutmist gümnaasiumis, s.t nagu ülikoolideski tuua kasutusele ainepunktide süsteem ehk iga veerandi lõpuks koguda kindel arv ainepunkte. Nii saab kindlustada, et reaalainehuviline ei jää ilma kiituskirjast, kuna ta ei oska olla loov kunstis. Tunnid oleks sisukamad ja loovamad.
Arvati ka, et ülikoolis ei peaks olema tasuta kohti. Süsteem peaks välja nägema nii, et kõik maksavad ülikoolis õppimise eest. Tasuta koht antakse välja alles pärast aastast õppimist ehk siis kõige tublimatele ja sedagi ainult aastaks, et ei lastaks ennast lõdvaks.
Terve päeva kostitas noori Art Cafe kohvi ja teega ning laudadel olid ka snäkid. Lõppkokkuvõttes võib päevaga rahule jääda, sest üritus läks korda.