Vaade: ärge võtke meilt muusikat (1)

Eva Samolberg-Palmi
, Virumaa Teataja peatoimetaja
Copy
Eva Samolberg-Palmi.
Eva Samolberg-Palmi. Foto: Meeli Küttim

Ümbernurga ütlemiste aeg on mööda saanud. Sõnale on antud sõna otseses mõttes vaba voli: vastutuseta, tagajärgedeta, väärikuse ja austuseta. Ütlen siis otse: kisub ikka täitsa p...sse see lugu meil siin Eestimaal. Ah et miks? Valdavalt olevat Eesti inimesed ju eluga rahul. Oleneb, kellelt küsida ja millise mätta otsast vaadata.

Juhan Ulfsaki nimi ei vaja tutvustamist. Kes tema töödega Von Krahlis või mujal kursis, see teab. Sama lugu on Eero Epneri ja Mart Kangroga. Ma ei hakka neist siin pikemalt rääkima. Küll aga võiks lõputult rääkida sellest, millise pildi maalisid need kolm meest teisipäevasele Postimehele antud intervjuus Eesti kultuuri- ja teatrimaastikust. Arvestades, et meil ei ole enam NO-teatrit, sai veega alla loputatud ka ideekonkurss võtta Sakala 3 teatrimajaga ette midagi sellist, mis ei jätaks turgu tühjaks ega vastava teatri sihtrühma nälga. Nälg jäi.

Olukorda kainelt analüüsiva kolme inimese mõtteväljendusi nimetas kultuuriminister Tõnis Lukas näitemänguks. Olemegi nüüd sealmaal, et siseminister võib teadlasi lollideks nimetada, kultuuriminister võtta suu täis südant valutavate kultuuriinimeste sõnavõtu puhul. Mitte midagi ei juhtu. Oli aeg, kui pead lendasid leebemategi väljaütlemiste pärast. Peksame nüüd puruks selle, kuhu oleme jõudnud.

Kui teatri eesmärgiks on vaid töö tegemine, meelelahutamine ja tulu teenimine, võiks teater sama hästi kui olemata olla.

Rakvere on selles mõttes tore linn, et siin on teater alles. Aga kelle jaoks on Rakvere teater ja kuhu ollakse teel? Kas siht on endale seatud? Kui teatri eesmärgiks on vaid töö tegemine, meelelahutamine ja tulu teenimine, võiks teater sama hästi kui olemata olla.

Hiljuti sattusin sõnavahetusse ühe pealtnäha kena inimesega, kes ütles, et talle Virumaa Teataja teemakäsitlused ei kõlba, mis siis, et ta maakonnalehte üldse ei loegi. Siinkohal pean endale tuhka pähe raputama, sest koduteatri tänavused suvelavastused jäävad minust vaatamata. Joodikute kujutamine või näitleja pruuniks võõpamine (kuna muidu äkki vaataja ei saa aru, et tegu on neegriga) pole see, mida ma 21. sajandi teatrilt ootan. Ei taha rohkem meelelahutust. Kuulan parem R2 õhtusest vööndist trummi ja bassi. Lasen lapsele ka, sest kauaks sedagi: siseminister ütles, et see raadiojaam pole s*ttagi väärt.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles