Maavalla Koda ootab Aburi hiiemetsa hävitamise kohta riigilt selgitust

Raie hiiemetsas. Foto on illustratiivne. Foto: Jaanus Hiis

Maavalla Koda nõuab selgitust Aburi hiiemetsa hävitamise kohta Lääne-Virumaal ja tunneb muret looduslike pühapaikade aina sagedama hävitamise üle.

Maavalla Koja vanem Madis Iganõmm ütles, et Aburi ei ole ainukordne juhtum, teateid looduslike pühapaikade kahjustamisest on viimasel ajal aina rohkem. "Seepärast loodame, et Eesti riik kavandab plaani, vältimaks tulevikus analoogsete skandaalsete juhtumite kordumist või edasist kuhjumist. Kui selleks on tarvis muuta seadusi, siis peab seda ka tegema."

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda saatis keskkonnaministeeriumile kirja 8. ja 9. juunil toimunud Aburi hiiemetsa hävitamise kohta. Tegemist on 19. sajandist teada oleva hiiepaigaga, mille järgi on nime saanud ka ümbritsevad kinnistud. Lisaks oli hiis ainus metsasaar põllumajandusmaastikus ning sellisena esiteks miljööväärtuslik ja teiseks asendamatu elupaik lindudele. Hiiemetsa ökoloogiliste ja elupaiga funktsioonide taastumine võtab aega vähemalt ühe inimea.

Kirjas juhitakse tähelepanu asjaolule, et Eesti riik (keskkonnaministeerium) müüs kinnistu, kus asus Aburi hiiemets, avalikul enampakkumisel aastal 2017 K.M.E. Haldus OÜ-le (Eino Klement) ning tänavu 4. juunil lubas seal lageraiet teha. Maavalla Koda tahab teada, miks müüs riik hiiemetsa ja lubas seal lageraiet, kes vastutab niisuguse tegevuse eest ja kas võib olla tegemist ametialase lohakusega.

 "Eesti vabariigil on vastavalt põhiseadusele kohustus kaitsta eesti keelt ja kultuuri. Eesti kultuuri lahutamatuks osaks on ka ajaloolised looduslikud pühapaigad. Looduslike pühapaikade mäletamise ja austamise poolest oleme unikaalsed kogu Euroopa Liidus. Riigi juhtimisel tuleb mõista, et kultuuripärand on see vundament, millele rajatakse tulevast kultuuri ja ühiskonna toimimismehhanisme. Ühiskonda, kus talutakse või lausa õigustatakse kultuuripärandi hävitamist, ohustab moraalse vundamendi kaotamine," rõhutatakse kirjas.

"On tarvis lõpetada olukord, kus Eesti seadusandlus lubab karistamatult hävitada meie kultuuripärandit ja loodusväärtusi," ütles Madis Iganõmm.