Oandu looduskeskuses õitsevad lõuendil orhideed

Oandul näeb Jaak Neljandiku fotonäitust.

FOTO: Merly Raudla

Matkasõbra Mekas Oandu looduskeskuses saab jälle näha kohaliku loodusmehe, riigimetsa majandamise keskuse meie piirkonna külastusala juhi Jaak Neljandiku orhideefotode näitust.

Neljandik kõneles, et orhideesid hakkas ta pildistama, kuna leidis, et taimede tundmisega on tal kehvavõitu. “Võtsin meie käpalised ette. Neid oli Eestis sel ajal ainult 36 liiki. Kukkusin neid pildistama, et siis jäävad nimed külge,” selgitas ta ja märkis, et taimede tundmaõppimiseks on pildistamine kõige parem meetod. Siis saab hiljem arvutiekraanilt suurelt vaadata tunnuseid, millele ei oska metsas tähelepanu pöörata. Paari-kolme aastaga pildistas Neljandik kõik Eesti käpalised üles. Näitusel on fotod 18 orhideeliigist. Neist 17 liiki leidub ka Lääne-Virumaal. Näitusele panigi loodusmees välja meie ümbruskonna käpalised.

Eesti Orhideekaitse Klubi valis selle aasta orhideeks esimese kaitsekategooria taime – lehitu pisikäpa. Selle lille pildiga näitus algabki. “See on üks meie haruldasemaid käpalisi. Tema leiukohti on alla kahekümne. Ta on põlismetsa liik,” tutvustas Neljandik 10–12 sentimeetri kõrgust lehtedeta taime.

Vööthuul-sõrmkäppa leidub aga ka Oandu loodusraja ääres. Üpriski palju kasvab meie kandis Neljandiku sõnul ka kahelehelist käokeelt. See on sirgunud isegi Oandu looduskeskuse hoovis.

Kõikidest orhideedest on tehtud kolm fotot: lill oma kasvukeskkonnas, õis suures plaanis ning õisik suures plaanis. Nõnda tuleb taime ilu ja erilisus kõige paremini esile.

Fotolõuendilt leiab ka looduskaitse sümboli, kauni kuldkinga. Lahemaal kasvab teda kolm puhmikut. Pandivere kandis pidi teda Neljandiku sõnul aga üsna palju leiduma.

Lahemaa üks tähtsamaid orhideeliike on teise kaitsekategooria käpaline kõdu-koralljuur. “Ta on pisikene metsa all. Katsu sa leida. Tavaliselt kohti, kus on sada või enam isendit koos, on harva. Aga meil on päris mitu kohta,” selgitas Neljandik. Teine Lahemaale omane käpaline on väike käopõll.

Neljandiku sõnul leiab orhideesid tihti tee äärest, kuhu on kruusa veetud: hakkavad kasvama, aga mingil hetkel kaovad ära. “Kaks või kolm aastat järjest õitses ilus suur hall käpp Oandu–Koljaku tee ääres,” kõneles loodusmees ja lisas, et eelmisel aastal oli taim kadunud. Väikesed augud maas vihjasid, et ilmselt oli mäger selle mugulad maapinnast välja kaevanud. Ka metssead himustavad orhideemugulaid.

Laialehist neiuvaipa leidub näiteks Ilumäel. Seda armastavad sipelgad. “Sipelgad on narkomaanid. Neil tekib õienektarist joovastus,” sõnas Neljandik muiates ja lisas, et ükskord jälgis ta laialehise neiuvaiba ümber toimetavat mesilast.

“Kakerdas nagu joodik pärast ringi,” ütles ta naerdes. Orhideefotode näitus on Oandu looduskeskuse käbitare küünis avatud kõikidele huvilistele.

Oandul näeb Jaak Neljandiku fotonäitust.

FOTO: Merly Raudla

Tagasi üles