/nginx/o/2015/04/24/3998087t1h860b.jpg)
/nginx/o/2019/06/21/12286455t1ha7a2.jpg)
Keskkonnaminister Rene Kokk allkirjastas määruse muudatuse, mis puudutab lõhe- ja meriforelli püügivõimalusi.
Valgejõest tänavu lõhet ja meriforelli püüda ei tohi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgejõest püüdmisele pannakse peale keeld, püük avatakse aga Loobu jõe ja Pühajõe lõikudes. Samuti pikendatakse lõhe ja meriforelli kuderahu.
"Kuna Valgejõe lõhe ja meriforelli arvukus ei ole hoolimata tehtud pingutustest rahuldav, sinna me sel hooajal kalastuskaardiga lube ei väljasta," ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. Tehtud pingutuste all peab Tuus silmas koelmute taastamist ning kalade asustamist. Ettepaneku kehtestada Valgejõel lõhe- ja meriforelli püügikeeld tegid teadlased seirepüükidele ja vaatlusandmetele toetudes.
Vastukaaluks avab keskkonnaminister lõhe- ja meriforelli püügi spinningu ja lendõngega Loobu jõel. Seda lõigus, mis jääb Joaveski hüdroelektrijaama derivatsioonikanali väljavoolust suudmeni. Samuti avatakse püük Pühajõel lõigus, mis jääb Mägara oja suubumiskohast suudmeni. Püüda tohib mõlemas loomulikult vaid kalastuskaardi olemasolul.
"Püügi lubamist nois veekogudes võimaldab lõhe- ja meriforelli populatsiooni seisund, mis on piisavalt paranenud," selgitas Tuus.
Mõlema veekogu püügirežiimiks kehtestatakse teiste lõhe- ja meriforelli jõgedega sarnane, mille puhul kalastuskaartide arv ei ole piiratud, kuid kalastuskaarte müüakse mõlemale jõele eraldi.
Lisaks kehtestab minister alates 2019. aasta sügisest kalade kaitseks pikema kuderahu perioodi, mis on 20. oktoobrist 30. novembrini. Sel ajavahemikul enamikule lõhe- ja meriforelli püügiks avatud jõgedele kalastuskaarte ei väljastata.