Nädala kaja: natuke seenisöönute nädal

Aivar Ojaperv Foto: Vladislav Musakko

Kui ajalehetoimetusse jõuavad üksteise järel jutud ja teod, mis eraldi võetuna pole midagi erilist, kuid komplektis tunduvad kiiksuga mis kiiksuga, siis soovitame isekeskis kalendrisse vaadata: ilmselt on täiskuu. Vaatasin. Ei ole.

Võimalik, et hoopis kuumus on lühise tekitanud ja asi pole mitte tegudes, vaid nihkesse läinud arusaamises. Faasinihe, selgitati minu sõpruskonnas omal ajal selliseid häireid. Moodsal ajal peetakse neid lugusid “seenisöönute juttudeks”.

Ministril A kästi kusagil Euroopas rääkida juttu B, aga temas ajas hoopis oma pada. Pärast vaieldi veel mitu päeva, kui pada see jutt ikka oli (ja kas üldse oli), ning siis jahuti mingitest programmilistest tõekspidamistest, koalitsioonidest ja teab millest veel.

Vot nimelt ei maininud ühtki fakti ega nime. Kas te, poliitikud, tõepoolest arvate, et suvises leitsakus lähevad täiesti hoomamatud sõnavõtud kusagil Euroopas teie valijatele korda? Tsirkus ja eneseupitamine oli see kõik! Aga küsige PR-meestelt järele: isegi iga algaja oskab öelda, et sel korral karjusite kaminasse ja teie püüd pildile pääseda läks nurja.

Samasse kategooriasse ei saa liigitada kolmapäeval Rakvere linnavolikogus toimunut. Saunafestival läks kreisilinlastele korda ja sama võrra korda läheb järelkaja. Eriti kui linnapea ettevõtmise õnnestunuks kiitis.

Iseasi, kas üritus ise korda läks ja kas põlise oponendi Allan Jaakuse meelemuutust võib võtta kui vihjet plaanile koalitsiooni kolida. Või mine sa seda Jaakust tea: igatahes mõned tema kolleegid volikogust peavad tema paatoslikku kiidulaulu saunafestivalile hoopis eriti tugevaks irooniaks.

Ma isiklikult siiski arvan, et kõik on halvasti, sest kokkuvõttes läheb meil ju suhteliselt hästi.

Olukorra, kus bemmiga avarii teinud noormees võtab ise toimetusega ühendust, tunneb natuke muret, et “kas te ei kirjutagi?”, ning kirjeldab seejärel juhtunut väga põhjalikult, liigitan kurioosumite valda. Olen ajakirjandusega seotud olnud alates 1993. aastast ja minuga pole kunagi varem sellist asja juhtunud. Igatahes tervisi sulle, Antzu, väga äge lugu oli, aga ära palun järgmine kord sündmuskohta segamini aja – üle katuse käisid sa ikka Põdrangul, mitte Porkunis!

Möödunud nädalavahetusel tegin koostööd ühe vanema härrasmehega, kes ütles otse välja, et kõik on valesti ja kõik on halvasti. Kokkuvõttes oli tal tore nädalavahetus, sest on ju hästi, kui kõik nii halvasti läheb. Ma isiklikult siiski arvan, et kõik on halvasti, sest kokkuvõttes läheb meil ju suhteliselt hästi.

Head jaani!