Lahemaal valmib linnumagus kui vanajumala selja taga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mesinik on mesilastega harjunud ja vastupidi ka. Madis Kalman julgeb taru näppima minna ka spetsiaalse turvavarustuseta.
Mesinik on mesilastega harjunud ja vastupidi ka. Madis Kalman julgeb taru näppima minna ka spetsiaalse turvavarustuseta. Foto: Meelis Meilbaum

Kui noor mees Madis Kalman isa Andrese kõrval mesilastega tutvust tegi, oli üsna pea selge, et pisikeste kodustatud tiivulistega tegelemine on see, mis tal silma särama ja hinge helisema paneb.

On maikuu lõpp. Suvine kuiv kuumus on juba üle Eestimaa laotunud ning inimestel kipub higi pühkides ununema, et veel hiljaaegu tuli võidelda lume, külma ja libedusega.

Viitna külje all Sakussaares asuvas Lahemaa Mesi OÜ mesilagrupis on see ilus aeg, sest sooja ja kuivaga saavad mesilinnud rahumeeli askeldada. Mesiniku tööhooaeg algab märtsis-aprillis ning muude tegemiste kõrvalt peab mesinik iga seitsme kuni üheksa päeva tagant tarud üle vaatama. Miks?

Tagasi üles