/nginx/o/2018/10/22/11517595t1hc911.jpg)
/nginx/o/2019/06/24/12296738t1h6612.jpg)
Käsmu külal tasub ülehomseks lokid pähe teha, lõug puhtaks lükata ning lipsud sirgeks sättida: 26. juuni pärastlõunal tutvub kaptenite külaga aasta küla vabariiklik komisjon.
Kõrge komisjon läheb Käsmut inspekteerima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külaliikumise Kodukant esindajad sõidavad Käsmu vahel jalgratastel ringi kella 14–16, neid saadavad kohalikud aktivistid, vallavõim ja maakonna omavalitsuste liidu inimesed. Külalistele pakutakse kalasuppi ja võileibu.
120 elanikuga kaptenite küla Käsmu kandideerib aasta küla tiitlile lootuses, et 2017. aastal tiitli pälvinud Läsna-Loobu küla ei pea “võidukarika” üleandmiseks maakonnast kaugemale minemagi. MTÜ Käsmu Külaselts juhatuse liige Virge Ong leiab, et põhjust tiitlit püüda on külal rohkem kui küll – Käsmu küla on Eestis ainulaadne.
Aasta küla valitakse üle aasta. 2017. aastal pälvis tiitli Läsna-Loobu, mis sai ühtlasi ka rahva lemmiku tiitli. Tänavu konkureerivad peale Käsmu aasta küla tiitlile Suursoo Harjumaalt, Sõruotsa külad Hiiumaalt, Kiikla Ida-Virumaalt, Väätsa Järvamaalt, Sadala külade piirkond Jõgevamaalt, Üdruma Läänemaalt, Jõesuu Pärnumaalt, Karilatsi Põlvamaalt, Hageri külade piirkond Raplamaalt, Kõljala külade piirkond Saaremaalt, Lohkva Tartumaalt, Vidrike Valgamaalt, Holstre küla ja külade piirkond Viljandimaalt ning Lüübnitsa Võrumaalt.