Haljala kooli eesti keele ja kirjanduse õpetajal Külli Heinlal on ligi 40 aasta jooksul kogunenud kogemust nõnda palju, et ilmselt leiab ta kirjandile peale vaadates selle, mida noor inimene soovib oma kirjatükis öelda. 22 aastat eesti keele riigieksamitöid hinnanud vilunud pedagoog on valmis selgitama, mis on põhjus, et riigieksamitulemused laekuvad nõnda hilja, et mõnel pool on lausa aktuski peetud.
Tellijale
Külli Heinla: nagu igal aastal, oli tööde hulgas kõige rohkem keskpäraseid kirjandeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadmatuses vaevlevatel abiturientidel ja nende lähedastel on igal aastal huulil üks küsimus: miks saabuvad eksamitulemused alati napilt enne lõpuaktust? Kas põhjus on selles, et riigieksameid hindavad õpetajad on ülekoormatud – on eksamitöid liiga palju või noorte sõnaseadmisoskus nõnda kehv, et mõtte mõistmiseks tuleb kirjutatut mitu korda lugeda? Võtab hoopis tulemusterägastiku hindamissüsteemi kandmine omajagu aega?