Lääne-Virumaa hobitegijate käsitööveinid pääsesid konkursi finaali

Võistlusele esitati 108 jooki.

FOTO: Arno Mikkor

Üheksandat korda toimunud käsitööveini ja -siidri konkurss meelitas tänavu võistlustulle 108 joogi pruulijad. Teiste seas pääsesid finalistide sekka Lääne-Virumaalt pärit hobitegijad, kelle käsitööveinid valiti finaali.

Käsitööveini ja -siidri konkursi korraldaja, Valgejõe Veinivilla perenaine ja Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liige Tiina Kuuler tõi välja, et tänavu võistles finalistide seas kõige enam sõstraveine. "Samas pole see üllatav, sest mustasõstrasaak oli mullu väga hea," märkis ta. "Finaalis oli traditsiooniliselt palju ka õunaveine, samas rabarberit oli aga võistlustööde hulgas üllatavalt vähe," lisas Kuuler.

Kuuler selgitas, et käsitööveini ja -siidri konkursil anti hindeid viiepallisüsteemis. "Tänavuse konkursi teeb erakordseks see, et eelneva kaheksa aasta jooksul pole võistlustööd kunagi nii palju punkte saanud," ütles Kuuler. 

"Hea meel on ka selle üle, et võistlema saadetakse veine, mis on jõudnud keldris pisut juba seista ja areneda. Nii näiteks olid kaks õunaveini aastast 2012, kolm veini aastast 2016 ja kaks veini ka aastast 2017," rääkis Kuuler.

Ühtekokku võttis tänavusel konkursil omavahel mõõtu 108 jooki ning neid laekus 47 hobitegijalt. Lääne-Virumaalt pääses oma võistlustööga Aru Mõisa Rabarber finalistide sekka Katrin Kull, kelle 2018. aasta veini paigutas ekspertide žürii 12.–13. kohale.

Tänavuseks parimaks hobitegija veiniks tunnistati Pärnumaalt pärit Airi Elbi mustasõstra-õunavein. Võiduveini autorit premeeriti veinitundja baaskursusega Eesti sommeljeede erakoolilt. 

Kõige enam saadeti konkursile õunaveine – kokku 24. Samuti laekus üsna palju metsmarjadega jooke (18) ja vaarikate-maasikatega jooke (17) ning 17 jooki eri värvi sõstardega. Kaheteistkümnes joogis kasutati aga luuvilju.

Tagasi üles