Tarva Tammed naudivad 12-tunnist proovi

Tarvanpäälased startisid tantsupeoproovidesse juba pühapäeva hommikul. Lea Lehtmetsal ning kõigil Tarva Tammedel olid vaim ja keha rõõmsaks peokatsumuseks valmis.

FOTO: Vladislav Musakko

Tarva Tammede tantsija Lea Lehtmets jutustas, lipates ühelt proovistaadionilt teisele, et peoproovides on kõik suurepärane ilmast tantsujuhtideni.

Ajal, kui Rakveres kõmises äike ja valas paduvihma, säras Tallinnas päike ning Tarva Tammedel oli proovipäevas kõndimispaus: mindi ühelt staadionilt teisele. Ka Kalevi staadioni muru oli õnnestunud juba tallaga tunnetada. “Proovid lähevad hästi, kõik on rõõmsad, liigijuhid on toredad, tantsijad tublid. Oleme saanud kiita ja kõik sujub plaanipäraselt,” ütles Lea Lehtmets, naer hääles, ühe hingetõmbega. “Ja majutustingimused inglise kolledžis on väga head!” lisas ta teise hingetõmbega.

Kuigi eelmine proovipäev kestis 12 tundi ehk hommikul kella üheksast õhtul kella üheksani, on tantsijad reipad, rõõmsad ja tahtmist täis. “Oleme saanud piisavalt puhkepause, ja eks me teadsime, kuhu tuleme ja mis meid ees ootab – et on palju liikumist ja ilm võib olla igasugune. Oleme mobiliseerinud oma jõu selleks nädalaks ja emotsioon aitab vastu pidada. Oleme ju nii väga tahtnud siia tulla,” rääkis tantsija.

Valusad varbad ja probleemid pole tantsijate meelest kõneväärt ning õnneks ei ole suuremaid muresid tekkinud. “Villid käivad asja juurde – mis liigub, see kulub. Õhtuti peame jalgu natuke poputama,” ütles Lehtmets.

Mis puutub kaheteistkümnesse proovitundi, siis Lehtmetsa sõnul läks sellest tantsimisele ehk pool aega, ülejäänu pühendati väljakul liikumisele. “Sissetulemised ja väljaminemised on omaette lavastus. Suur osa ajast kuluski selle sättimise peale. Keeruline töö on panna need massid liikuma. Esi algu on natuke segadust, kuidas olla õigel ajal õiges kohas, et igaüks leiaks üles oma paiga ja sissetulijad suhestuksid lõppeva tantsuga.”

Tublisti tööd vajab seegi, et väljakule joonistuksid mustrid. Tantsud, mis kodus trennis selgeks õpitud ja kauniks lihvitud, võivad staadionimurul võtta hoopis teise vormi. Ikka suure mustri nimel. “Maie Orava tantsus “Kalamees” pole originaalist just palju järele jäänud, see on puhas muster, aga pealtvaatajatel on seda kindlasti ilus vaadata,” sõnas Lehtmets.

Tantsija selgitas, et selleks, et kavandatud joonised täpselt paika jookseksid, on väljakul knopkad ja numbrid, mille järgi orienteeruda. “Pead meeles pidama, kus alustad, kus lõpetad ja mitu knopkavahet mingis suunas liigud,” tegi ta asja lihtsalt selgeks. Asja juures on aga väike trikk: kuna staadionid on eri mõõtu, võib knopkavahe olla ühes kohas kaks, teises neli meetrit. “Alguses tekitab see väheke segadust, aga sellega harjub. Viimaseks etenduseks on kõik perfektne,” viskas Lea Lehtmets rõõmsalt nalja. “Tegelikult olen kindel, et saame esimeseks etenduseks kõik täpseks ja pakume vaatajatele ilusa elamuse. Me anname endast parima,” lubas Tarva Tammede tantsija Lea Lehtmets.

Tagasi üles