Kärisevad püksid ja ääretu hõivatus: kirisabalinnust saab pererühma arm

Kuigi Rakvere gümnaasiumi pererühm harjutas kooli aulas ei andnud nad endale üldse armu: ikka harjutati täie rammu ja rõõmuga. Perekond Holsti – Aleksandr (vasakul), Sofia (keskel) ja Kristina (paremal) – püüdsid nii, et nende silmistki paistaks, et nad tantsivad juba nagu suurel peol. Foto: Meelis Meilbaum

Tantsul on juba selline võimas jõud, et see kasvab tegija armuks. Võlu ja valu on teinekord nõnda tugevad, et segi eestlasliku hingejõuga toovad need edu ja on viinud ka Rakvere gümnaasiumi pererühma suurele peole. Mis siis, et püksid rebenevad ja ajapuudus on ilmlõpmatu.

On tants. On aeg. On augusti lõpupäevad aasta tagasi, kui tantsuõpetaja Eve Kübarsepp on kahevahel. Juba ammu pöörleb Rakvere gümnaasiumi pedagoogi peas mõte: mis oleks, kui osaleks juubelitantsupeol? “Võtaks julguse ja paneks kokku esimest korda tantsumurule mineva pererühma,” sõnastab ta soovi. Varem lapsi juhendanud õpetajale meeldib pererühma esitatav “Kirisabalind” sedavõrd, et patt oleks idee maha matta.

Aga olgu tantsuarmastus kui tahes suur – kust leida rühma peresid, inimesi, kes on valmis üle poole aasta panustama aega ja energiat? Ta otsib esiti tuttavate seast ja saab korda paar eitava vastuse.