Jaamahooned ootavad uusi omanikke (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tapa jaamahoone on üks kahest jaamahoonest, mille kasutusele võtmiseks ja millele sisu andmiseks on omavalitsusel mõtteid olnud, kuid konkreetseid plaane mitte.
Tapa jaamahoone on üks kahest jaamahoonest, mille kasutusele võtmiseks ja millele sisu andmiseks on omavalitsusel mõtteid olnud, kuid konkreetseid plaane mitte. Foto: Meelis Meilbaum

Eesti Raudtee soovib saada lahti kasutuseta raudteehoonetest üle Eesti. Mitu sellist raudteehoonet asub ka Lääne-Virumaal. Kohalikud omavalitsused nende hoonete kulude enda kanda võtmisest aga huvitatud ei ole.

Eelmisel nädalal teatas Eesti Raudtee, et ettevõte ei vaja lähitulevikus kõiki enda omandis olevaid raudteehooneid ja neid ollakse nõus müüma või välja üürima. Hiljem avaldatud nimekirjas leidub üheksa ehitist, mis asuvad Lääne-Virumaal ning mida Eesti Raudtee oma käest ära tahaks saada. Eesti Raudtee kinnisvarahalduri Alar Laurimaa sõnul nähakse ­peamiste huvilistena omavalitsusi.

Omavalitsused aga hoonete vastu erilist huvi ei tunne. Lääne-Virumaal asuvad raudteehooned, millest Eesti Raudtee vabaneda soovib, jäävad Tapa, Kadrina ja Väike-Maarja valda. Kui Kadrina vallas asub üks jaamahoone – Kadrina jaamahoone – ja Väike-Maarja vallas on neid kaks – Kiltsi ja Rakke –, siis Tapa vallas paikneb neid koguni neli: Lehtse, Jäneda, Tamsalu ja Tapa jaamahoone koos kõrvalhoonetega.

Tagasi üles