Skip to footer
Saada vihje

Viljakasvatajad loodavad head saaki

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vao Agro juht Meelis Robam ei julge veel hea saagi üle hõisata, kuid praeguseni on ilmaolud olnud soodsad ja vili kasvab hästi.

Keegi viljakasvatajatest ei taha head aastat ära sõnuda – augustis võib veel kõike juhtuda –, kuid vilja bioloogiline küpsus on Põhja-Eestis tänavu kindlasti parem, kui oli kolmel eelmisel suvel. Majandusanalüütik ennustab tänu heale aastale väiksemat inflatsiooni.

Viimati sai Lääne-Viru teraviljakasvataja rõõmu tunda 2015. aastal. “Kolm viimast aastat on meie jaoks täiesti ebaõnnestunud,” lausus teraviljakasvatuse ja piimakarjandusega tegeleva Trovador OÜ juhatuse liige Vahur Veermäe. “Tänavuse aasta kohta ei julge enne midagi öelda, kui saak käes. Sinna on veel minna ja igasuguseid asju võib juhtuda, kuid bioloogiline küpsus on küll praegu hea. Kui me selle põllult kätte ka saame, siis loodan, et tuleb vähemalt sama hea saagiaasta, kui oli 2015.”

Sama rääkis Vao Agro OÜ juhatuse liige Meelis Robam. “Praegu ei kurda, aga põllumehel on alati hirm: mõned päevad hulle ilmaolusid ja kõik võib hävida,” lausus ta, “hetkel tundub kõik ilus, kuid hõisata saab alles siis, kui vili salves.”

Praegu tegeleb Vao Agro silo tootmisega oma piimakarjale. Silo tehakse teraviljast – mõni linnakodanik kergitab ilmselt sellise tooraine kasutamise peale kulmu. Teraviljasilo kohta on olemas ka eraldi mõiste – vilisesilo.

“Kasutame silo tootmiseks hübriidrukist, kuid teha on võimalik ka teistest teraviljadest,” tutvustas Meelis Robam. “Silo tarbeks on meil umbes 100 hektarit põldu. Tera peab silo valmistamiseks olema piimküpsuses, see ei tohi olla liiga valmis. Praegu on seega täpselt õige aeg viljast silo teha. Meile pole teraviljasilo mingi uus leiutis, oleme seda teinud juba kuus-seitse suve.”

Robami sõnul on viljasilo hea alternatiiv maisisilole. “See aitab meil paarikuise augu katta, sest maisini läheb veel natukene aega,” ütles ta.

Bioloogiline saak on küll praegu hea. Kui me selle põllult kätte ka saame, siis loodan, et tuleb vähemalt sama hea saagiaasta kui 2015.
Vahur Veermäe
viljakasvataja

Trovador OÜ aga viljast silo ei tee, eelistades maisi. “Nii teravilja- kui ka maisisilo puuduseks on madal proteiinisisaldus,” rääkis Vahur Veermäe. “Loomadele peab rapsikooki ja sojauba juurde andma, aga see on lisakulu ja eks igaüks arvutab. Samas, mais sisaldab maisitärklist ja palju glükoosi, mis on lehmade piimaannile kasulikud. Mina isiklikult teraviljasilo tootmisest eriti ei pea, aga kui tundub, et söödaga maisi tulekuni välja ei vea, või on mõni muu põhjus, siis on see hea alternatiiv.”

Vilisesilo on võimalik, nagu mainitud, teha kõikidest meil kasvatatavatest teraviljadest. Seda on mõtet valmistada siis, kui tera on veel täiesti pehme, vahaküpsed terad jäävad loomadel osaliselt seedimata. Kuna teravili ja põhk on proteiinivaesed, on ka nendest valmistatud silos proteiini vähe.

LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi hinnangul mõjub hea saak aasta teises pooles ka inflatsioonile. “Toiduhindade kasv aeglustub ja seetõttu hakkab see inflatsiooni senisest vähem mõjutama,” lausus ta. Juba juunis aeglustus hinnakasv 2,4 protsendile.

Majandusanalüütik selgitas BNS-ile, et inflatsiooni on stabiilselt kergitanud toiduhindade kasv, mille puhul avaldab jätkuvalt mõju mullune vilja keskmisest kehvem saagikus. Aasta teises pooles peaks selle mõju Aabi hinnangul aga vähenema, sest tänavused ilmastikutingimused on põllumeestele kindlasti soodsamad olnud.

Mis on silo?

Silo on orgaaniliste hapete, peamiselt piimhappe toimel konserveerunud haljasmass. Silo valmistatakse eelkõige kõrreliste ülekaaluga põld- ja niiduheinarohust ning ädalast, samuti ristikust, lutsernist ja maisist.
Silo kvaliteedi näitajaks on tema happelisus. Kui ülekaalus on äädikhappeline käärimine, omandab silo äädika lõhna ning silo söödavus halveneb. Kui silo tegemine on ebaõnnestunud ja silos on rohkesti võihapet, hakkavad valgud lagunema, mille tõttu vabaneb ammoniaak. Sellisel silol on ebameeldiv lõhn, taimede lehed ja varred on pehmed, limased, kleepuvad.
Silo tegemist saab varem alustada kui heinategu ja sileerimiseks kasutatav haljasmass on väiksema toorkiusisaldusega. Seega on silo toiteväärtus suhteliselt parem kui heinal.

Kommentaarid
Tagasi üles