Laudsiledad maanteed, puuduvad pingid ja kalmistul ööbiv mees 90 aasta eest Virumaal

Kuni 20. sajandi esimese veerandini kasutati Baltimaades teede hooldamisel vaid lihtsat odavat lahendust: teetööd delegeeriti kohustusena maaomanikele ja põllumeestele. Talurahva kasutada olnud töövahendid olid lihtsad, töö käis aeglaselt ja oli väheefektiivne. Kaks esimest teehöövlit Bitvargen, mis teedeministeerium 1926. aastal Rootsist prooviks hankis, panid jää liikuma ja äratasid siinsed teedeehitajad sajandeid kestnud unest. See pilt on tehtud 1928. aastal. Foto: Eesti Maanteemuuseum

1929. aastal oli Virumaal suvi nagu ikka. Tavapärasest külmem esimene poolaasta oli läbi saanud ja juuli alguses pööras ilmgi ilusaks. Probleemid olid aga sel suvel suhteliselt sarnased praegustega.

Juulikuu esimese poole Virumaa Teatajatest saame näiteks teada, et pea kõikjal kihas elu heinamaadel. “Põlluheinaga on alles vähesed algust teinud. Küll aga rakendutakse metsaheina kogumisele, mis tänavu osutub tublisti paremaks läindaastasest,” kirjutas ajaleht.

Põllumehed olevat hinnanud vilja seisukorra üldiselt rahuldavaks ning lõpuks saabunud võrdlemisi soodsad ilmaolud aitasid kahandada külmast kevadest tingitud kahjusid. “Rukkil on kõrs pikk ja tugevgi. Suviviljadki tõotavad palju paraneda. Keskmist saaki loodetakse koguda ka ristikheina põldudelt. Ainult kartulikasv olevat millegipärast kängus. Aedviljadest kipuvad kapsastele liiga tegema juureussid. Õunasaaki vähendavad suurel määral igasugused röövikud, mis viimaste soojade ilmadega jõudsalt siginesid. Talvine pakane pures ära enamik ploomipuid ja osa marjapõõsaid,” saame lehest teada.