Jahimehed ja keskkonnaagentuur võitlevad ühiselt salaküttimise vastu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Metskitsed.
Metskitsed. Foto: Kaarel Roht

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhid Margus Puust ja Tõnis Korts kohtusid keskkonnaagentuuri (KAUR) direktori Taimar Alaga. Kohtumise eesmärgiks oli arutada omavahelise koostöö parandamist eelkõige hiljuti teravalt fookusesse tõusnud illegaalse jahipidamise valguses.

Mõlemad pooled jagavad üheselt seisukohta – Eesti vabariigis ei ole kohta illegaalsel küttimisel.

EJSi presidendi Margus Puusti sõnul on äärmiselt oluline, et ühiskond mõistaks, et iga saemees ei ole metsamees ja iga püssimees ei ole jahimees. "Jahimeest ja salakütti ei saa ühte patta panna. Jahimees on seadusekuulekas ja samuti järgib Eesti jahinduse head tava. Salakütt rikub teadlikult seadust ja eirab norme," ütles Puust. "Salaküttimisel ei ole kohta meie organisatsioonis ja ei tohiks olla ka ühiskonnas. Siin tuleks eri asutustel seljad kokku panna," lisas ta.

Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala hinnangul ei ole salaküttimine mitte ainult pahe ja reeglite rikkumine, vaid taunitav tegevus, mis suures plaanis seab ohtu nii looduskeskkonna tasakaalu kui kogu keskkonnaseisundi säilimise.  "Keskkonnaagentuur seisab hea parima elukeskkonna eest. Teeme oma tööd parimas teadmises, teadus- ja teadmispõhiselt ning tugineme faktidele. Meie antavad soovitused peavad ulukiasurkondade puhul tagama tasakaalu populatsiooni säilimise ja ulukite tekitatavate kahjude vahel. Arusaadavalt loob võimalik illegaalne küttimine suurel pinnal silmatorkavaid anomaaliaid andmetes, häirib populatsioonidünaamikat ja mõjutab otseselt, et mitte öelda piiravalt kogu väärtustel põhinevat jahindustegevust."

EJS nii ulukite algandmete esitajana kui ka keskkonnaagentuuri analüüsitud ja töödeldud andmete suurima tarbijana on huvitatud tegelikkusele vastavatest numbritest. Nende põhjal teevad seiretöötajad ja teadlased küttimissoovitusi ja määravad maakondlikes jahindusnõukogudes küttimismahud.

Kohtumisel lepiti kokku ühine eesmärk tugevdada veelgi enam ulukiseirealast koostööd ning võidelda ühiselt illegaalse küttimise vastu, tehes järjepidevalt tööd selle nimel, et Eestis säiliks tasakaal ulukipopulatsioonides ja väheneks seadusrikkumistest tulenev kahju.

Tagasi üles