Eesti mõisad teevad koostööd ka sel suvel

Sagadi mõis. Foto: Teet Suur

2018. aasta suvel korraldasid Eesti, Läti ja Leedu mõisate ühendused ühise külastusmängu. Mullune kogemus ärgitas tänavu jätkama. 

Ühise kampaania eesmärk on pöörata tähelepanu mõisatevõrgu tihedusele, tutvustada nendevahelisi seoseid ning tõsta esile mõisate tähtsust kultuuri, majanduse ja oma piirkonna arengu vedurina nii ajaloos kui tänapäevalgi. 

Maal asuvate kultuurimälestiste seas teatakse palju esinduslikke mõisaid. Omaaegsest ligi 2000-st mõisakompleksist on Eestis säilinud umbes veerand. Teame ka, et väärikate kaunilt restaureeritud mõisate kõrval on kümneid haledas seisus häärbereid. Kuid kas oleme tähele pannud, et viimaseid jääb aasta-aastalt aina vähemaks? Paljud mõisad on leidnud endale uued, tegusad omanikud, kes ootavad nii omasid kui ka külalisi oma mõisa uudistama, nautima kontserte ja näituseid, õdusasse mõisakohvikusse ning hotelli. 

Mõisa pidamine ei ole lihtne, see vajab raha, aega ja pühendumist.

Mõisate säilitamisel ja hoidmisel on vaeva näinud nii riigiametid kui ka omavalitsused. Aga ka paljud eraomanikud on panustanud oma aega, raha ja energiat mõisate hiilguse taastamiseks. Meie kaasaja proovikivi on taastada mõisa roll kohaliku majanduse ja kultuurielu keskusena vastukaaluks linnastumisele ja maapiirkondade tühjenemisele. 

Ligi 20 aastat tagasi loodi Eesti Mõisate Ühendus ja Eesti Mõisakoolide Ühendus, et vahetada teadmisi ja kogemusi ning üksteist toetada. Mõisate ajaloo, arhitektuuri ja ka kunagiste omanike kohta on ilmunud uurimistöid ja raamatuid. Tänasel mõisamaastikul orienteerumiseks soovitavad kampaania korraldajad värsket mõisauurija Valdo Prausti koostatud Regio Eesti mõisate atlast. Sellesse atlasesse saab koguda mõisatest templeid, et jäädvustada iseenda teekonda sel põneval maastikul.

Mõisate nimekirja, avamisajad ja muu külastusinfo leiate mõisasuve kodulehelt.