Kunstlik hingamine energeetikale ja Ida-Virumaale

16. juuli 2019, 0:00

Põlevkivienergeetika järjekordne pikk samm kaduviku suunas ei too kõigi eelduste järgi kaasa rahutusi ega kõiguta Eesti julgeolekut. Küll aga annab see tuntava hoobi veel eelmistestki samalaadsetest sammudest toibuda mitte jõudnud Ida-Virumaale ning mõjub negatiivselt Eesti majandusele ja ka riigieelarvele.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele

Tellijale

Ligikaudu tuhande kaevuri ja 300 energeetiku üleliigseks osutumisest on räägitud kui millestki enneolematult ootamatust. Tegelikult on põlevkivienergeetikas töökohti koomale tõmmatud juba paarkümmend aastat.

Kõige ägedamal moel leidis see aset sajandi alguses, kui toonase Eesti Põlevkivi juhi Mati Jostovi eestvedamisel kadus aasta-paariga kaevandustest ligikaudu kolm tuhat töökohta. Mitu kaevandust läks kinni, kuid tootmine muutus seeläbi efektiivsemaks, põlevkivi kaevandamise omahinna kallinemine pidurdus paljudeks aastateks. See omakorda võimaldas võtta hoogu maha ka tollal riigi reguleeritaval elektrienergia hinna kasvul. Võitsid Eesti tarbijad ja majandus.