/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)
/nginx/o/2019/07/16/12369963t1hfd48.jpg)
Kohalikel omavalitsustel oli võimalus taotleda riigilt toetust hooldekodude energiatõhusaks muutmiseks ja uute liginullenergiahoonete ehitamiseks. Hooldekodu energiatõhusaks ümberehitamise toetust sai teiste seas Ulvi hooldekodu.
Ulvi hooldekodu sai riigilt rekonstrueerimistoetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Meile on oluline, et inimesed saaksid elada väärikalt ja turvaliselt kogu oma elu ja see jätkuks ka siis, kui inimese elukoht on hooldekodus," ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. "Üldhooldusteenuse kvaliteet on meie jätkuva tähelepanu all. Ministeeriumi jaoks on prioriteetne suund kodus iseseisvat elamist toetavate teenuste arendamine, kuid on ilmselge, et ilma täiendavate investeeringuteta ka institutsionaalsesse hooldusesse ei ole võimalik terviklikult areneda."
Hooldekodude energiatõhusamaks muutmiseks esitati 13 ja uute liginullenergiahoonete ehitamiseks kaksteist taotlust. Sõltuvalt omavalitsuse majanduslikust võimekusest oli maksimaalne toetus ümber ehitatava hooldekodu kohta 472 500 eurot ja uue hooldekodu loomisel 700 000 eurot. Eelarves oli projektideks ette nähtud ligi 9,5 miljonit eurot. Uue hooldekodu loomisel tuleb omavalitsusel vähemalt samade ruutmeetrite arvuga maksimaalselt E energiaklassi märgisega hoone maha müüa või lammutada. Hooldekodude rekonstrueerimist ja ehitamist kaasrahastab riik kasvuhoonegaaside kvoodikauplemisega saadud tulust.
Riik otsustas toetada kümne hooldekodu ümberehitust kokku 2,26 miljoni euro eest ja üheteistkümne liginullenergiahoone ehitamist kokku 5,57 miljoni euro eest.