Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/07/17/13216788t1h9deb.jpg)
/nginx/o/2019/07/18/12378755t1hd1dc.jpg)
Suve teine pool on turgudel kiire aeg. Rakvere turul ei ole puudust müüjatest ega klientidest. Kõige paremini lähevad kaubaks kukeseened, mustikad ja maasikad, nõutud kraam on ka kartul, küüslauk ja sibul.
Anne-Marija Levina, kes elab Avinurmes ja läheb sügisel 6. klassi, käib Mustvee lähistel marjul. “Igal hommikul stardime ema ja vennaga juba kell seitse, et kella üheksaks turul olla,” sõnas Anne-Marija. Päeva jooksul käib pere metsas kaks korda.
Tüdruk kinnitas, et suudab kahe tunniga üksi korjata kümme liitrit mustikaid. Kolmapäeval oligi ta turul ainult siniseid marju täis karpidega, kuigi vahel pakub ta müügiks ka metsvaarikaid. Mustikaliitri eest küsis tüdruk, kes jutustas rõõmsalt oma osalemisest hiljutisel laulupeol, neli eurot.
Enda kasvatatud kraami müüs turul rõõmsameelne Uhtna proua Tiiu, kes endast pilti teha ei lubanud. “Ärge minust küll pilti tehke, ma juba nii vana! Mida mu tütred ütlevad, kui lehes ema pilti näevad?” Korra olevat ajalehe tarvis juba temast pilti teha tahetud, siis valis Tiiu kõige suurema kapsapea ja lasi pildistada seda.
Lett Tiiu ees oli täis tillikimpe, kartuleid, sibulaid ja küüslauku, sealsamas laiutas silt “Oma talu köögivili”. Tiiu on turul platsis kell kaheksa hommikul ega lahku enne, kui kaup müüdud. Tiiul on ka oma müügistrateegia. Kui tema letist möödub kena meesterahvas, siis võtab Tiiu ta sihikule ning hüüab “Tere, noormees!”. See köitvat kohe tähelepanu ja klient on enamasti püütud.
Kui klient tundub sümpaatne, siis lasen tal endal kartuleid valida, kui ta soovib. Aga kui klient on ülbe, siis panen ise.
Tiiu, kartulimüüja Rakvere turul
Metsas Tiiu ei käi, sest kardab metsloomi, sestap on müügiks vaid aiakraam. Kartulisaak on tema sõnul tänavu veidi nigel, sest suve algus oli väga soe. Tiiul on maaõunamüügigagi oma moodus. Esmalt vaatab ta kliendile otsa. “Kui klient tundub sümpaatne, siis lasen tal endal kartuleid valida, kui ta soovib. Aga kui klient on ülbe, siis panen ise,” teatas Tiiu.
“Polka” ja “Sonata”, armastatud sortidest maasikad, oli turule toonud Liia Kask, kes saagi üle ei kurda, kuigi kuumus tegi oma töö. Ehkki maasikahooaeg hakkab lõppema ja inimesed on marjad juba sisse teinud, ostavad veel ainult söögiks, ei saa Liia nuriseda: kell 11 oli tal juba suur osa marju maha müüdud.
Roelas elav Rakvere gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Mare Hirtentreu teadis rääkida, et metsast käiakse otsimas eelkõige kukeseeni, puravikke, pilvikuid ja männiriisikaid. Seeneaeg on alles ees ja ilmad pole nii soojad, kui seentele kasvuks tarvis, ka vajavad need rohkem vihma. Mare Hirtentreule meeldib käia nii seenel kui ka marjul ja oma kohad on tal selleks ka.
“Mõni koht on juba nii vana, et enam seal väga ei käidagi, kuid mõni on veel täitsa avastamata,” teatas ta. Ka mustikal on Hirtentreu käinud, murakaid pole ta veel korjanud, kuid on kindel, et tuleb seegi aeg.
Martin Pent, Haljala kooli bioloogiaõpetaja, ütles, et mõnel pool hakkavad mustikad tõesti valmis saama ning neid saab varsti nosida, aga varjulisemates kohtades need veel küpsed ei ole. “Huvilistel on paras aeg peale passida,” lausus Pent. “Kalendri järgi võiks olla kätte jõudnud ka kukeseente ja metsmaasikate aeg, aga mina neid eriti näinud ei ole,” lisas ta ja märkis, et palju on näha õitsvat põdrakanepit ning hoolas otsija leiab kasvõi internetist päris kasulikke juhtnööre selle kohta, mida sest taimest teha saab.
“Teadjamatelt olen kuulnud, et tänavune aasta võiks korilastele olla soodne. Võrreldes eelmise aastaga on olnud ka parajalt vihma, ning kuigi juuli esimene pool polnud kuigi palav, ei olnud siiski ka nii külm, et see taimede arengut liialt pärssinud oleks,” rääkis õpetaja, kes hiljuti avastas enda jaoks Viitna järve ümbru- se – ilusa rahuliku kandi, kus pole rajalt peaaegu vaja kõrvale astudagi, et magusaid mustikaid noppida.