:format(webp)/nginx/o/2019/07/22/12396241t1hecfe.jpg)
Läti kirjanik Pauls Bankovskis on kirjutanud jutustuses “Kadunud: “Kohad vananevad täpselt samuti nagu asjad ja inimesed.
Tellijale
Muutumiskurbusest. Rõõmustki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda võiks isegi nimetada vanakssaamiseks: lihtsalt aste-astmelt ja tagasipöördumatult võetakse midagi ära, kaotatakse, unustatakse, viiakse üle teise kohta, muudetakse tundmatuseni ja mingil hetkel jõuame me äkki arusaamiseni, et see koht pole üldse enam seesama, kus oleme olnud aasta, kaks või kümme aastat tagasi. Need kohad pole needsamad, mille kohta oleme võinud lugeda raamatutes trükitud lugusid, kirjapandud mälestusi või ajaloolaste uurimusi. Need pole need kohad, mida oleme näinud vanadel fotodel ja postkaartidel. Ja see ei tähenda midagi, et mõned puud, nagu näib, ikka veel kasvavad sealsamas ja isegi mõni hoone või tänav näeb välja peaaegu samasugune nagu sada aastat või veel kauem tagasi – see on nüüd juba täiesti teine koht.”