Maavanem jätaks Lääne-Virumaale viis gümnaasiumi

Maavanem Einar Vallbaum tutvustas Lääne-Viru maakonna koolijuhtide, omavalitsuste esindajate ja noortekogu ühisarutelu käigus selgunu põhjal tulevikunägemust gümnaasiumide paiknemisest Lääne-Viru maakonnas. Kadrina keskkooli ja Vinni-Pajusti gümnaasiumi saatust tähistab hetkel küsimärk. Foto: Graafika

Neljapäeval toimus maavanem Einar Vallbaumi kutsel maavalitsuse saalis Lääne-Viru kooli- ja omavalitsusjuhtide ümarlaud maakonna gümnaasiumide võrgu teemal. Kohtumise tulemustest edastab maavanem omapoolse ettepaneku haridus- ja teadusministrile.

Maavanema sõnul on oluline kõigil oma maakonna käekäigu üle arutamisel kaasa rääkida. “Haridus- ja teadusministri pöördumine maavanematele oli konkreetne: mitut gümnaasiumi oma maakonnas nähakse? Sellist otsust ei saa aga vastu võtta üksnes ametnikud, siin on oodatud avatud arutelu ja ettepanekud kõikidelt osalistelt,” selgitas Einar Vallbaum kohtumise kokkukutsumise eesmärki.

Arutanud eelnevalt gümnaasiumide tulevikku koos Lääne-Viru maakonna koolijuhtide, omavalitsuste esindajate ja noortekoguga, on maavanema ettepanek, et praeguse 11päevase õppevormiga munitsipaalgümnaasiumi asemel peaks alles jääma 5 kuni 7, arvestades regionaalseid, kultuurilis-ajaloolisi ja gümnaasiumide seniste heade õpitulemustega seotud tingimusi.

Vallbaumi sõnul aitas sellisele otsusele jõudmisel kaasa kohtumine noortekoguga, kus jäi kõlama mõte, et paljudes koolides valitsev olukord, kus näiteks matemaatikaõpetaja annab ajalootunde, ei saa kindlasti samasuguseks jääda.
Maavanema hinnangul peaks koolivõrgu korrastamine algama pärast ettevalmistavat järku kahes etapis, lähtudes majanduslikust olukorrast peredes, riigis ja omavalitsustes, samuti haldusreformist, Viljandi riigikooli asutamise kogemustest ja muudest tingimustest. Seejuures on ettevalmistavas järgus vaja saada selgust riigigümnaasiumide asutamise, ehitamise ja ülalpidamise põhimõtetes. Samuti on Vallbaum seisukohal, et riigi ülesanne on kinnitada riigi gümnaasiumidele rahastamise ja kvaliteedi näitajad ning koolide õppekavad akrediteerida 2013. aastal, et omavalitsused saaksid hinnata nii enda finantsvõimekust kui gümnaasiumi jätkusuutlikkust.

Vastavalt maavanema ettepanekule jätkaksid esimesel etapil tegevust õppekavale vastava õpikeskkonnaga, heade õpitulemustega ning kvalifitseeritud pedagoogidega gümnaasiumid, milles on praegu kehtiva rahastusmudeli alusel üle 63 õpilase gümnaasiumiklassides.

Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Marge Lepiku sõnul selgus noortekoguga kohtumisel asjaolu, et järsk gümnaasiumide kokkutõmbamine võib kaasa tuua gümnasistide maakonnast lahkumise suurenemise. “Põhikoolilõpetajad valivad pigem Tallinna või Tartu kui Rakvere selleks linnaks, kus õpinguid jätkata,” edastas Lepik noorte arvamust. “Juba nüüd oleme kaotanud palju gümnasiste, kuigi majanduslangusega seoses on maakonnast välja rännanud noorte arv vähenenud.”

Vaidlust tekitas ka eragümnaasiumide kaasamine koolivõrgu ümberkorraldamisse. Oldi arvamusel, et erakoole võiks rahastada kooliomanike enda kulul või õpilastele kehtestatud õppemaksust.Lähiaastatel oleks vaja regionaalselt gümnaasiume päevase õppe tarvis kokku 1200 õpilasele: üks gümnaasium Tapal, lõunaregiooni ehk Pandivere gümnaasium, põhjaregiooni ehk Põhjaranniku gümnaasium ning kaks munitsipaalgümnaasiumi Rakveres. Küsimärgiga on hetkel gümnaasiumide paiknemine Kadrinas ja Vinni-Pajustis.

Sel perioodil peab olema õpilaste vedu välja arendatud selliselt, et üle maakonna oleks võimalik gümnaasiumini jõuda mõistliku aja piires.

Vallbaumi sõnutsi ei ole hetkel jätkusuutlikud Rakke gümnaasium ja Tapa vene gümnaasium, gümnaasiumide jätkusuutlikkust hinnati õpilaste arvu järgi.Teises etapis – majandustingimuste parenemisel ning arvestades haldusreformi ja rahvastiku rännet, samuti uute koolihoonete ja haridustehnoloogiate kasutuselevõtmisel 2018.-2020. a – võib maakonna nn akadeemiline gümnaasiumiharidus koonduda Rakverre ja lisaks ühte-kahte kohta, kokku 800-1000 õpilasele.

Omavalitsus- ja koolijuhid maavalitsuses toimunud kohtumisel ettepanekut ei kooskõlastanud, sest neil ei olnud volikogude otsust gümnaasiumide ümberkorraldamise kohta, mistõttu on nad kõikide praeguste gümnaasiumide säilitamise poolt.