Elu sunnib inimesi kodu vahetama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Imastu hooldekodu esimesed kliendid Ülo-Sulev ja Silvia Loos.
Imastu hooldekodu esimesed kliendid Ülo-Sulev ja Silvia Loos. Foto: Ain Liiva

Koduvahetust kogevad peaaegu kõik. Seda tehakse mitmel põhjusel: muutub elukoht, vahetub kaaslane, teisenevad elamistingimused. Aga nii võib sündida ka siis, kui kodus enam iseseisvalt toime ei tule.

3. juulil saabusid Imastu hooldekodusse esimesed kliendid: Ülo-Sulev ja Silvia Loos. Viimane keeldus esmaspäeval igasugusest abist ja enda ees rulaatorit lükates sammus uhkelt pildistamise tarvis fotograafi palutud kohta Ülo-Sulevi kõrvale. Paar tuli hooldekodusse Tapalt ja tundub uskumatu, et viimasel ajal Silvia seal nelja seina vahelt ei väljunudki. Hooldekodus elatud kahe nädala jooksul on tal iga päev jalutuskäikudele meetreid juurde tulnud.

Mida oodatakse uuelt kodult? Eks ikka turvatunnet, soojust, kindlat varjupaika. Vastates küsimusele esimeste uues kodus saadud muljete kohta, nimetas Silvia ilusat loodust, mände, lillepeenraid ja niidetud muru. Samuti toredaid kaaslasi, kellega suheldakse. Mõistagi sai peamiseks jututeemaks tervis. Ülo-Sulev ei osanud kaasa öeldule midagi lisada. Ilmselt mängib siin oma osa tõik, et koos on elatud 60 aastat.

Tagasi üles