Vanemad inimesed kuuluvad endiselt uppumissurmade riskirühma

Veeohutusalast infot ja õpetust jagavad nii vabatahtlikud kui ka kutselised päästjad. Samuti saab vajalikke nõuandeid päästeameti kodulehelt. Abja tehisjärvel on huvilisi haritud ka vetelpäästekoerte tegutsemist tutvustades.

FOTO: Elmo Riig

Ehkki uppunute üldarv on viimastel aastatel vähenenud, on sellel aastal sagenenud vanemate inimeste uppumissurmad. Möödunud nädalavahetusel uppus neli inimest, kelle hulgas oli kolm vanemaealist.

"Meie jaoks on selgelt välja joonistunud riskigrupp, kes veeõnnetustesse satuvad – vanemad  inimesed. Sündmuste põhjal saame järeldada, et mitu õnnetust on juhtunud seetõttu, et inimesed on palavate ilmadega ujuma minnes oma tervislikku seisundit ja füüsilist vormi üle hinnanud," rääkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Ta kinnitas, et kuigi keegi ei ole kaitstud terviserikke eest, mis võib tabada ootamatult ja kohta valimata, tasub siiski alati suhtuda realistlikult oma terviseseisundisse ning arvestada võimalike krooniliste haigustega.

Virkala lisas, et tihtilugu on vanemaealised inimesed uppunud mõne tobeda õnnetuse tõttu: komistanud ja kukkunud, läinud ujuma, aga jaks on lõppenud või kukkunud paadist vette. "Vanematel ja kehvema füüsilise vormiga inimestel on turvalisem ujuda kalda läheduses koos kaaslastega ja hoida nendega kontakti," kõneles Mikko Virkala. "Uppuv inimene üldjuhul häält ei tee, sest tema jõud läheb enda pinnal hoidmiseks. Uppuja tunneb ära selle järgi, et ta vajub aeg-ajalt vee alla ja ahmib pinnale tulles meeleheitlikult õhku."

Selle aasta 28. juuli seisuga on Eestis uppunud 27 inimest, kellest 20 on olnud 50-aastased või vanemad. Eelmisel aastal samal ajal oli uppunuid 20 ning neist 17 olid 50-aastased või vanemad. Kaks aastat tagasi oli uppunuid 28. juuli seisuga 23, nende hulgas oli 50-aastaseid ja vanemaid 14.

Tagasi üles