Vaade: Veltsi aasta külaks!

Anu Viita-Neuhaus.

FOTO: Meelis Meilbaum

Oo, Eestimaa, oo, sünnimaa, kuni su küla veel elab, elad sina ka.

Omaaegne legendaarne laul ei tahtnud pühapäeva õhtul peast lahkuda. See meenus ja hakkas ketrama tillukese Veltsi uhke õue- ja mänguala avamisel. Üks ei saa üheta, teine teiseta. Eestimaa külata ja küla Eestimaata. Inimesteta.

Ainult pimestatu pole näinud ega kuulnud, et väikesed kohad jooksevad tühjaks. Pole olulisemat arutelu kui see, kuidas päästa paigad ääremaastumisest. Väikelinnad Tallinna müüriks olemisest, külad kadumisest.

Üleeile oli Veltsi pisikesi ja suuri jalajälgi täis. Oli usku ja unistusi. See polnud juhtunud juhuslikult. Mõni aeg tagasi panid napilt üle 200 inimesega paigas inimesed pead kokku. Mis võiks nende kodukülas olla? Lastega peresid ei meelita uhkete hoonete ega suurte koolide, vaid rohelise paigaga. Mängula südant, Tarzani rada ümbritsesid teisedki vahvad atraktsioonid. Sellised, kus saab tegutseda värskes õhus ja mis lisavad oskusi ja rammu.

Esiti sünnib idee ühe aktivisti peas, kasvades justkui lumepallina ja haarates teisi.

Veltsi võib uhkeldada võimsa mängu- ja õuealaga. Ja unistustega on nii, nagu ütles ka üks kohalik, et just õhulossid on need, mis viivad edasi. Panevad tegutsema. Esiti sünnib see ühe aktivisti peas, kasvades justkui lumepallina ja haarates teisi. Ilma unistajate, liidrite, usinate kuldsete kätega töötegijateta ei juhtu kuigi palju. Kogukonnad suudavad midagi, mis polegi meile nii omane: ühtäkki tuleme koduhoovist välja, oleme ühte tegu ja usku. Panustades. Hoolides ja andes.

Nädalavahetusel kuulutati Räpinas välja aasta küla. Sedakorda napsas auväärse tiitli Lüübnitsa, mille tugevuseks peeti võimu, kus parimal viisil on põimunud setu-, eesti- ja venekeelne kogukond.

Veltsi võiks tulevikus ilmselgelt aasta külade ritta kuuluda. Sest seal on parimal viisil palmitsetud vanad ja noored. Mitu põlvkonda. Pensionäride külast saab noorte kodupaik tänu sellele, et veduri(te), külaelu eestvedajate jõud peatab väljasuremise, tuues ja luues sinna elu.

Olgu tiitli või tiitlita, aga jalajälgi on kogu ilm täis. Neid lisandub veelgi, sest Veltsis tahetakse elada ja sinna, kus juba ollakse ja kus midagi toimub, tahetakse tulla. Nii elab küla ja kool. Elad sina ka.

Tagasi üles