Tänasest kuni augusti lõpuni on lubatud jõevähki püüda

Jõevähki võib püüda. Foto: Marko Saarm

Kalastuskaarte vähipüügiks on võimalik osta internetist pilet.ee lehel ja keskkonnaameti kontoritest.

Juba kolmandat aastat on enamikus maakondades vähipüügilube võimalik saada piirarvuta, mistõttu jagub neid kõigile soovijatele.

Loa ostmisel tuleks arvestada, et eraomandis oleval veekogul peab lisaks kalastuskaardile olema veekogu omaniku nõusolek. Kas veekogu on avalik või eraveekogu, saab vaadata keskkonnaregistrist.

Varasemate aastatega võrreldes on sel aastal vähipüügil üks oluline kitsendus. Nimelt on ühel isikul lubatud ööpäevas püüda kuni 100 mõõdulist isendit. Kõik ülejäänud püütud vähid ning ka alamõõdulised vähid tuleb vette tagasi lasta. Jõevähile kehtestatud alammõõt on 11 sentimeetrit.

Viimastel aastatel on avastatud Eestis ka kolm võõrvähiliiki: signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk. Nende leviku taga on inimene, sest iseseisvalt nad oma levikuala nii kiiresti ja pikkade vahemaade taha ei laienda. Lisaks võib ümberasustamisega levitada edasi haigusi, sest näiteks võõrvähiliigid, olles resistentsed mitme meie jõevähile ohtliku haiguse suhtes (nt vähikatk), võivad neid haigusi siiski edasi kanda. Jõevähi ümberasustamisel on oht aga lapihaiguse levitamiseks. Seetõttu ei tohi püütud isendeid ümber asustada teistesse veekogudesse.

Kui vähipüügil tekib kahtlus, et tegemist võib olla signaalvähiga, ei tohi seda vette tagasi lasta, vaid leiust tuleb teavitada keskkonnaametit või jõevähi seirega tegelevaid Eesti maaülikooli teadlasi telefonil 5373 6731.

Vältimaks haiguste levikut püügivahendite kaudu, tuleks pärast vähipüüki mõrrad või natad päikese käes kuivatada, et hävitada sellega võimalikud vähke ohustavad haigustekitajad.

Kalastuskaardi omanikul on kohustus peale püügi lõppu esitada viie päeva jooksul püügiaruanne pilet.ee veebilehel või keskkonnaametis kohapeal.