Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
/nginx/o/2019/08/01/12426482t1h1f21.jpg)
Mõni aeg tagasi oli ühes Rakvere kodus pere viieaastane poeg väga õnnetu. Ta oli kaotanud isa lapsepõlvest pärit rahatasku, kus oli raha, mida väikemees oli ihaldusväärse asja jaoks pikalt kogunud. Siis ei teadnud ta veel, et ühes teises kodus guugeldab üks noormees, et leida kaotsi läinud rahakoti omanikku.
Tuleval kevadel ulatan rahuliku südamega oma juhitava kooli küpsustunnistuse 101. lennu ühele lõpetajale Dmitri Savtsovile. Tean – ellu läheb noormees, kellel on väärtushinnangud paigas.
Dmitri on Rakvere gümnaasiumi 12. klassi noormees, kellest kirjutas mulle hiljuti Reet Jõgeva, üks ema, kes oli käinud oma viieaastase pojaga Rakvere eragümnaasiumi staadionil sportimas.
Pojal oli rahakott kaasas olnud. Koju jõudes oli perekond rahakotti otsima hakanud, aga seda ei leitud. Mindi kiiresti tuldud teed tagasi ning käidi ka staadionil, aga kahjuks ei leitud midagi.
Laps olnud väga õnnetu, kuna oli pikka aega raha kõrvale pannud ning tegu oli isa lapsepõlverahakotiga, millel oli pere jaoks üsnagi suur emotsionaalne väärtus.
Lõunauinakule minnes oli laps öelnud, et ehk ikka sünnib ime ning ta saab oma rahakoti tagasi. Vanemad seda oma sõnul väga ei uskunud.
“Õnneks olid rahakotis ka meie vanad pangakaardid, millega pojale mängida meeldis. Ja nii heliseski õhtul minu mehe telefon – poisid olid internetist nime järgi minu mehe kontakti üles otsinud ning andsid teada, et leidsid rahakoti.
Teadmise, et tuleb olla teiste vastu hea, on ta saanud eelkõige oma vanematelt.
Samuti olid nad meile Facebooki kaudu kirjutanud, aga selle avastasime hiljem. See oli meie jaoks nii suur ime!” kirjeldas ema.
“Lihtsalt uskumatu, et tänapäeval nii ausaid lapsi leidub. Olen kindel, et enamik lapsi oleks võtnud raha ning tühja koti lihtsalt ära visanud. Aga et otsida üles omanik ja rahakott kogu rahaga tagastada – see tegu on kiitust väärt! Seepärast me Teile ka kirjutame. Tänasime ise poisse kogu südamest, aga ehk saate ka Teie seda koolis teha. See on ka ju teistele suureks eeskujuks. Headus ei ole meie maalt kadunud!” kirjutas ema.
Seda kirja saada oli mul väga meeldiv. Kirjeldatud juhtum näitab, et noormees on kodus hea lastetoa saanud.
Tänan ka kooli poolt Dmitrit ja tema vanemaid.
Taevas särab päike, kui Dmitri põrgatab sõpradega Rakvere eragümnaasiumi staadionil korvpalli. Sõpradega visatakse nalja, mõnus on teha seda, mida hing ihkab. Kossuväljakul läheb pikapeale igavaks ja poisid liiguvad ronimisala juurde.
Keegi on rahakoti maha unustanud, märkab Dmitri kohe. “Seal sees oli 20 eurot, mündid ja kaks pangakaarti,” meenutab noormees.
Ei, isegi hetkeks ei tulnud talle pähe raha vaikselt enda tasku nihverdada ja teha nägu, et ta pole midagi näinud. See lihtsalt pole tema moodi.
“Mõtlesin kohe, et peab otsima omaniku üles ja talle rahakoti tagastama,” ütleb ta kindlalt. Dmitri on veendunud, et nii teeks iga inimene, sest “see näitab, millised on inimväärtused”. Neid, nendib ta, on keeruline sõnastada, kuid enda puhul nimetab ta abivalmidust ja heatahtlikkust. Teadmise, et tuleb olla teiste vastu hea, on ta saanud eelkõige oma vanematelt.
Ka sõprade puhul hindab Dmitri neid omadusi. Nii panigi ta koos semude Gregor Naumanni ja Ralf Satsiga sealsamas staadionil pead kokku, et mõelda, kuidas tegutseda: sotsiaalmeedia vaikis, kuid telefoninumbri otsingud kandsid vilja. Rõõmus omanik kiidab poisse taevani.
Tagasihoidlik Dmitri ei tihka oma tehtut just imeks nimetada. “Inimene peaks alati sellised asju tegema. Iga väike hea asi, mis sa teisele teed, tuleb sulle endale tagasi,” märgib tubli noormees, kes soovib saada pedagoogiks.
Kehalise kasvatuse õpetajana tahaks ta headust, lugupidamist ja hoolimist jagades olla eeskujuks.