Ka puhtana tunduv joogivesi võib kontrollis läbi kukkuda

Rakveres Tõrremäel asuvas reoveepuhastis puhastatakse piirkonna reoveed. Foto: Marianne Loorents

Terviseameti järelevalve all on Haljala vallas 33 ja Väike-Maarjas 19 veevärki. Riiklik järelevalvemenetlus tuvastas, et kahe valla peale on joogivee puhtuse ja kvaliteedi nõuetele mittevastavaid kümme.

Keemiliste ja indikaatorainete sisalduse poolest on looduslikult kõige parem vesi maapinnalähedases kihis, kuigi mikrobioloogilised näitajad on seal kõrged. Pinnakihtides on vesi hapniku mõjul selge ja puhas. Sügavamates kihtides puudub hapnik ning vesi võib muutuda lahustuva raua tõttu pruuniks. Maapinna lähedal on hapnikurikas tsoon, kus esinevad nii nitraatioonid (naatriumsoolad) kui ka sulfaatioonid (väävelhappe soolad).

Sügavamates pinnakihtides kaob veest hapnik ning nitraat- ja sulfaat­ioonid. Nende asemel lahustuvad vette mangaan ja raud, hiljem väävelvesinik. Veelgi sügavamal lagunevad ka karbonaadid ja vette ilmub metaan. Seepärast on sügavates veekihtides sageli joogiveeks kasutamiseks liigselt rauda, mangaani, väävelvesinikku ja ammooniumiooni.