Keemiliste ja indikaatorainete sisalduse poolest on looduslikult kõige parem vesi maapinnalähedases kihis, kuigi mikrobioloogilised näitajad on seal kõrged. Pinnakihtides on vesi hapniku mõjul selge ja puhas. Sügavamates kihtides puudub hapnik ning vesi võib muutuda lahustuva raua tõttu pruuniks. Maapinna lähedal on hapnikurikas tsoon, kus esinevad nii nitraatioonid (naatriumsoolad) kui ka sulfaatioonid (väävelhappe soolad).