Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/06/11/12253187t1hfa1f.jpg)
/nginx/o/2019/08/01/12426495t1h600d.jpg)
Terviseameti järelevalve all on Haljala vallas 33 ja Väike-Maarjas 19 veevärki. Riiklik järelevalvemenetlus tuvastas, et kahe valla peale on joogivee puhtuse ja kvaliteedi nõuetele mittevastavaid kümme.
Keemiliste ja indikaatorainete sisalduse poolest on looduslikult kõige parem vesi maapinnalähedases kihis, kuigi mikrobioloogilised näitajad on seal kõrged. Pinnakihtides on vesi hapniku mõjul selge ja puhas. Sügavamates kihtides puudub hapnik ning vesi võib muutuda lahustuva raua tõttu pruuniks. Maapinna lähedal on hapnikurikas tsoon, kus esinevad nii nitraatioonid (naatriumsoolad) kui ka sulfaatioonid (väävelhappe soolad).
Sügavamates pinnakihtides kaob veest hapnik ning nitraat- ja sulfaatioonid. Nende asemel lahustuvad vette mangaan ja raud, hiljem väävelvesinik. Veelgi sügavamal lagunevad ka karbonaadid ja vette ilmub metaan. Seepärast on sügavates veekihtides sageli joogiveeks kasutamiseks liigselt rauda, mangaani, väävelvesinikku ja ammooniumiooni.
Kuigi suuremalt jaolt vastasid Haljala ja Väike-Maarja mullused veeanalüüside tulemused sotsiaalministeeriumi kehtestatud normidele, esines siiski probleeme. Nimelt ei vastanud mõne veevärgi joogivesi määruse ammooniumi, kloriidi, raua, mangaani ning coli-laadsete bakterite sisalduse kohta käivatele nõuetele.
Joogivee kehva kvaliteedi tõttu alustas terviseameti ida regionaalosakond möödunud aastal mitme veekäitleja suhtes riiklikku järelevalvemenetlust. Enamiku probleemsete ettevõtete puhul on tegu väikeste veevärkidega, kus vee ööpäevane tarbimine on napp, püsitarbijaid vähe ja vesi võib kohati kaua seista – pahatihti on tegemist hooajaliselt avatud majutusasutustega.
Tänavu oli kahe valla peale määrusele mittevastavaid veevärke kümme. Haljala valla Annikvere tootmistsehhi veevärk, Käsmu Neeme tee piirkonna veevärk, Võsu Männi tänava piirkonna veevärk, Arma ratsatalu veevärk, Sae hosteli veevärk, Vergi sadama veevärk, RMK Sagadi mõisa veevärk ja Altja kõrtsi veevärk. Väike-Maarja valla Emumäe küla veevärk ja Liigvalla küla veevärk.
Kõik joogivee käitlejad tegelevad võimekuse piires probleemide lahendamisega – oma jõududega plaanitakse paigaldada veefiltreid või puhastussüsteeme, KIK-i (keskkonnainvesteeringute keskus) rahastusega rekonstrueerida puurkaeve. Osa veeettevõtteid on lahenduste nimel pikka aega töötanud, pidevalt veepuhastusseadmeid ja filtreid vahetanud. Paraku võivad veetöötlusseadmete pandud hinnad olla väikeste veeettevõtete jaoks liiga kallid või KIK-ilt rahastuse saamine keeruline.
Arma ratsatalu perenaise Mare Kalme sõnul oli veeproovis raua sisaldus liiga kõrge. “Siinses piirkonnas on looduslikult raua tase väga kõrge, lähipiirkonnas on kõigil sama moodi,” rääkis ta. Kalme lisas, et nad on küll filtrid veevärgile lisanud, kuid uusi proove pole veel võetud. “Meile tehti küll hinnapakkumine süsteemile, mis peaks probleemi kõrvaldama, kuid täiesti kindel selles olla ei saa. Tuleks teha umbes 2000 euro suurune investeering ning tegelikult ei pruugi probleem üldse kadudagi,” rääkis Kalme. Vee omadusi kommenteerides kinnitas Kalme, et mingit erilist lõhna või maitset joogiveel Arma ratsatalus ei ole. “Meie vett juues tervisele mingit ohtu ei ole, vesi tundub täiesti puhas, kuigi proovid seda ei näita,” lausus Kalme.
Näiteks AS-i Farmi Piimatööstus Annikvere tootmisüksuse puhul leidis veterinaar- ja toiduameti Lääne-Virumaa veterinaarkeskus, et kloriidi ja raua lubatust kõrgemate näitajatega joogivee kasutamine ei mõjuta tarbimisvalmis toitu.
Valdade ühinemise tulemusel võttis OÜ Pandivere Vesi eelmisel aastal üle kõik Rakke valla kommunaalasutuse hallatavad veevärgid. Terviseameti Emumäe küla, Liigvalla küla ning Tammiku küla veevärkide joogivee riiklikku järelevalvemenetlust jätkati sellest ajast alates OÜ Pandivere Vesi suhtes. OÜ Pandivere Vesi on käesolevaks aastaks viinud nõuetega vastavusse Tammiku küla joogivee ning tegeleb jõudumööda Emumäe ja Liigvalla külades rauanäitajate normidega vastavusse viimisega.
Veekäitleja sõnul oleks puurkaevude rekonstrueerimistööde eeldatav viimane valmimistähtaeg KIK-i toetusel 27. november 2020.
Emumäe ja Liigvalla kohta on tehtud veekäitlejale ettekirjutus tähtajaga 31. detsember 2020. OÜ Pandivere Vesi sai KIK-ilt 21. juunil tehtud otsusega 110 813 eurot joogivee kvaliteedi parandamiseks Aburi, Emumäe ja Liigvalla külades. Projekti kogumaksumus on 158 304 eurot.
Reostuse näitajad
Ammoonium on üks reostuse näitajatest. Ammooniumi kõrgenenud sisaldus ordoviitsiumi-kambriumi ja kambriumi-vendi põhjaveekogumites on vee looduslik omadus. Pinnalähedases põhjavees annab ammooniumisisaldus tunnistust hiljutisest reostusest.
Raud ja mangaan on looduses levinud elemendid, mille kõrge sisaldus joogivees toob kaasa eelkõige ebameeldiva maitse ja hägususe. Kõrge rauasisaldusega võib kaasneda vee kollakas värvus ja pruun sete.
Coli-laadsed bakterid võivad pärineda nii väljaheidetest kui ka väliskeskkonnast (toitainerikkast veest, reoveest, lagunevast taimsest materjalist). Nende avastamine joogivees näitab vee töötlemise puudulikkust, saastumist pärast desinfitseerimist, toitainete rikkust vees (torustikus) või haigustekitajate joogivette sattumise võimalust.
Kolooniate arv 22 kraadi juures on indikaatornäitaja, mis näitab vee üldist reostust ja võib mõjutada vee omadusi (hägusus, lõhn, värvus), kuid ei ole seotud haigustekitajatega joogivees ega ole otseselt tervisele ohtlik. Kolooniate arv 22-kraadises joogivees iseloomustab veesüsteemi sanitaarset seisundit.