Lugu sellest, kuidas püüdsin vaenlast peavaluga alistada (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult peaksid kõik palgasõdurid mõõgaharjutused lõpetama näoga ühele poole vaadates.
Tegelikult peaksid kõik palgasõdurid mõõgaharjutused lõpetama näoga ühele poole vaadates. Foto: Ain Liiva

Telefon heliseb uuesti. “Kuidas sinuga käituma peab, kas nagu ajakirjanikuga või nagu teenistuses palgasõduriga?” uurib Rakvere linnuse direktor Kaidu Tiirik igaks juhuks peale esimest telefonikõnet. “Ikka nagu palgasõduriga,” annan oma veendunud vastuse.

“Mina ja ...” on rubriik, mis pakub suvist laupäevast mõnusat lugemist kerges ja humoorikas võtmes.

Et kõik algusest peale ja ausalt ära rääkida, pean alustama ülestunnistusega. Olen hilise ärkamisega palgasõdur, kes märtsikuus Rakvere linnuse avaldatud üleskutse anda endast teada neil palgasõduritel, kes suveks tööd otsivad, maha on maganud, ja nii liitun treenitud salgaga mitu kuud hiljem.

Tagasi üles